Turul on veel ühe karu nahk

Lisaks said ühe karu küttimise loa veel Harjumaa, Järvamaa ja Raplamaa jahimehed.

Eestis tohib karusid küttida augusti algusest oktoobri lõpuni ja esialgu andis keskkonnaamet loa 82 karu küttimiseks - enim, 12 karu tohtisid küttida mõlema Virumaa jahimehed.

17. septembriks olid kõik lubatud karud üle Eesti oma nahast ilma jäänud.

Karusid on Eestis palju ja sestap saab ka küttimislimiit kiiresti täis. Karude suur hulk tähendab aga ka seda, et nad tikuvad inimasustuse lähedusse ning teevad omajagu pahandust.

Inimeste lähedusse meelitab karusid ennekõike lihtsasti kättesaadav toit. Karude rüüstetööde ennetamiseks soovitab keskkonnaamet mesinikel kindlustada mesitarud ning vältida muid lihtsaid toidu leidmise võimalusi.

Karud on enne taliuinakut energiat kogumas ja otsivad selleks söögipoolist. Ehkki looduses on karudele toitu piisavalt, põhineb loomade käitumine instinktidel. Nii võibki juhtuda, et karu asub

ettejuhtuva mesitaru või silopalli kallale, kui toidupoolis on talle lihtsasti kättesaadav.

„Rüüstetöö tagajärjega tegelemise asemel soovitame igal juhul eelistada võimalike probleemide ennetamist. Et karul ei oleks lihtne tarusid lõhkuda, soovitame tarude ümber paigaldada elektrikarjusega kiskjatõrjeaiad. Nii ei ole mesikäpal lihtne toitu noolima tulla ega ka seeläbi aja jooksul nuhtlusisendiks kujuneda,“ ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutusi hüvitab keskkonnaamet kuni 50% ulatuses. Selleks palub keskkonnaamet mesinikel esitada taotluse.

Mesinikele korvatud karukahjude summad on kümnekonna aasta jooksul suurenenud. Kui näiteks 2015. aastal rüüstasid karud keskkonnaametile teadaolevalt Eestis kokku 288 mesitaru, siis 2021. aasta jooksul on ametile seni laekunud kahjuteateid juba 679 mesitaru kahjustamise kohta. Karud on sel aastal Eestis murdnud ka viis lammast, ühe vasika ning rüüstanud 346 silorulli.