Väike-Maarjas on pea 20 aastat kodutütreid juhtinud vaid üks naine – Silvi Aasumets. Tunnustatud vabatahtlik noortejuht on korduvalt mõelnud püssi põõsasse visata, aga teadmine, et noortejuhte on vähe ning laste säravad silmad ja õnnestumised on see, mis ei lase kõigele käega lüüa.
- 2019. aasta veebruaris külastas Väike-Maarja Kodutütreid Piisakesed laulja Eda-Ines Etti. Foto: Erakogu
"Eenpalu (Anne Eenpalu oli 1998-2002 Kodutütarde peavanem - toim) aeg aastatel 2000 võeti kodutütreid palju vastu – neid oli vist klasside kaupa,“ rääkis Silvi Aasumets ja tunnistas, et sel ajal noortega väga ei tegeletud.
Alguses juhendas tuttavaid tüdrukuid Väike-Maarjas Diana Kirs, aga Kundasse kolides jäi tüdrukute juhendamine Silvi kanda. „Nad jäid mulle, midagi teha polnud,“ tõdes Aasumets.
„Meiega liitus ka kolm poissi, käisime 2003 Jõhvi paraadil ja 2004 Rakveres. Aastal 2003 oli kaks tüdrukut ja üks poiss ning aastal 2004 juba kaks poissi ja viis tüdrukut. „2004 ma registreerisingi ametlikult ära Väike-Maarja rühma,“ jagas muljeid kodutütarde algusaastatest kuni tänini neid juhendav Silvi Aasumets.
Alguses käidi Saaremaal suusalaagris ja suusavõistlusel. „Mõtlesin, et nii ei lähe. Võiksime ennast rohkem näidata,“ meenutas kodutütarde juht. Nii võttiski naine nõuks minna Vabariigi aastapäeva eel Mare Taari juurde ja pakkus kodutütreid appi.
- Väike-Maarja kodutütarde sünnipäeva tähistamine auliikme Vaike Valguga. Foto on tehtud 25.01.2015. Foto: Erakogu
Alguses jagati pidulikes vormides kohvi ja oldi auvalves. „Siis hakkasime ausamba juures käima ja end rohkem näitama.“ Lapsi hakkas vaikselt juurde tulema, toimusid esimesed laagrid. „Nõnda see läks: üks rääkis ühele, teine teisele, kiideti, kui põnev on,“ kirjeldas Aasumets asjade loomulikku käiku.
Enda sõnul pole ta juhina pidanud kunagi kodutütreid oma ridadesse värbama ega eraldi koolides organisatsiooni tutvustama. „Ükskord jälle tüdruk kirjutab mulle, et olen see ja tahan hakata kodutütreks. Mis ma pean selleks tegema?“. Loomulikult vastas naine, et täita tuleb sooviavaldus ja see juhi kätte toimetada. „Üks sõbranna võtab ühe ja teine teise kaasa – nüüd ongi neid üle kahekümne.“
Seotud lood
Väike-Maarja gümnaasiumile anti üle „Hõbetaseme ettevõtliku kooli“ diplom. Selleks hinnati ettevõtliku hariduse rakendamisel toimunud muutusi õppeasutuses. Hindamine viidi läbi kahes osas: esimese etapina toimus õppeasutuse enesehindamine, mida nõustas Lääne-Viru Arenduskeskus, teises osas seirekomisjoni-poolne välishindamine õppeasutuses.
Meediasse jõudnud juhtumid on jätnud mulje, et lastekaitseametnike töö on Eestis pehmelt öeldes viltu – nad kas ei reageeri õigel ajal või siis reageerivad üle, viies lapsi alusetult kodust ära. Väike-Maarja valla lastekaitsespetsialistilt Tiia Kaselo selgitab, kas selline pilt on kujunenud nendest üksikutest lugudest, milles on ka antud selline ühepoolne informatsioon, või inimesed ei tea, millega lastekaitse tegeleb.
Sotsiaaltööd õppinud Väike-Maarja valla aasta ema Elle Trei on pälvinud 2020. aastal Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu poolt elutööpreemia Kuldne Kartul. Kolme lapse ema, viie lapse vanaema ja Tallinna lastekodus 19 aastat pereemane töötanud naise sõnul ei nõua ükski teine töö nii palju aega, unetud öid ja pühendumist, kui emaks olemine.
Väike-Maarja valla koolide õpetajatest tõid Lääne-Virumaa uudiste lugejad esile Kiltsi kooli õpetaja Kati Kümniku ning Väike-Maarja gümnaasiumi õpetajad Merle Kiigemaa ja Relika Maripuu.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.