Riik plaanib võõrtööjõu värbamist soodustama asuda

Erinevatest uuringutest on teada, et tööta olemine õõnestab inimeste enesekindlust. See muudab neid ärevaks ka töövestluse eel, mis omakorda vähendab võimalust suurepärast muljet jätta ja tööle saada. Mis aitab ärevust vähendada ja sellest nõiaringist väljuda?

Mida võiksid praegusel ehk koroona- ja tööjõukriisi ajal tööandjad oma motivatsioonipaketis pakkuda, et meelitada ligi talente ja tekitada neis lojaalsust? Sellest ja paljudest teistest tööõnne teemadest rääkis suures intervjuus Rakvere päritolu ja Võsul elav tööõnne uurija, koolitaja ja konsultant Tiina Saar-Veelmaa.

Demograafiline olukord ja noore põlvkonna pealekasv ei anna väga optimistlikke noote töötajate värbamise vaates, tõdeb JELD-WENi personalijuht Karin Rändla. „Ka tootmistööle kandideerijate kohusetundlikkus jätab vägagi soovida ja inimeste hulk, kes ei ilmu tööintervjuule või proovipäevale, on ikka hirmutavalt suur.ˮ Millised mured on aga viimase pooleteise aastaga veel esile kerkinud?

55% Eesti elanikest tunnevad, et nende elu, töö ja une tasakaal on osaliselt paigast ära. Sealjuures ei pea 1/3 uuringule vastanutest piisavat uneaega enda jaoks prioriteediks ning üle 25% vastanutest ütles, et magavad öösel vähem kui kuus tundi. Kas piisav uni on tõesti ohtu sattumas? Uneekspert Kene Vernik jagab portaalis Personaliuudised.ee enda mõtteid, mille arvelt inimesed väärtuslikke unetunde kaotavad ning kuidas pandeemia meie une kvaliteeti mõjutanud on.

15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.