Kadrisandid toovad kuhjaga õnne
Tänapäeval teame, et ringi liiguvad mardisandid ja kadrisandid, kaugemas minevikus oli aga sanditamise päevi rahvakalendris päris palju. Ja santimas käidi esiti ikka selleks, et õnne ja viljakust jätkuks. 19. sajandi teisel poolel nihkus aga suurem rõhk sanditamises lihtsalt lustimisele. Aga selle sügavam sisu ei kadunud kuhugi.
„Sanditamisest rääkimine on üks asi, märksa parem on ise vanu kombeid järgida,“ kõneles Eesti Rahva Muuseumi muuseumiõpetaja Anti Lillak laupäeva õhtul Kadrina rahvamajja kogunenud seltskonnale. Ehedaid kadrikombeid tutvustasid rahvakultuuriansamblid Kadrina Kadrid ja Tartust kohale sõitnud Sirgutii.
Kadripäev ja Kadrina on Lillaku sõnul väga tihedalt seotud, sest mõlemad on saanud oma nime Aleksandria püha Katariina järgi. 18-aastaselt märtrisurma surnud Katariina taheti hukata piinarattal, kuid ratas lagunes ja lõpuks raiuti tal pea maha.
Katkine ratas on üks püha Katariina sümboleid ja seda näeb ka Kadrina valla vapil.
Vormista Lääne-Virumaa Uudiste digitellimus ja saad:
- Ühe tasuta lisakasutaja
- Ligipääsu kogu tasulisele sisule
- Kord nädalas ilmuva uudiskirja
Tellimust saab katkestada kuni kaks tööpäeva enne järgmist maksetähtaega
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.