Kadrisandid toovad kuhjaga õnne

Autor: Andres Pulver • 21. november 2021
Ainult tellijale
Jaga lugu

Tänapäeval teame, et ringi liiguvad mardisandid ja kadrisandid, kaugemas minevikus oli aga sanditamise päevi rahvakalendris päris palju. Ja santimas käidi esiti ikka selleks, et õnne ja viljakust jätkuks. 19. sajandi teisel poolel nihkus aga suurem rõhk sanditamises lihtsalt lustimisele. Aga selle sügavam sisu ei kadunud kuhugi.

Kadrisandid.
Autor: hakkamesantima.ee

„Sanditamisest rääkimine on üks asi, märksa parem on ise vanu kombeid järgida,“ kõneles Eesti Rahva Muuseumi muuseumiõpetaja Anti Lillak laupäeva õhtul Kadrina rahvamajja kogunenud seltskonnale. Ehedaid kadrikombeid tutvustasid rahvakultuuriansamblid Kadrina Kadrid ja Tartust kohale sõitnud Sirgutii.

Kadripäev ja Kadrina on Lillaku sõnul väga tihedalt seotud, sest mõlemad on saanud oma nime Aleksandria püha Katariina järgi. 18-aastaselt märtrisurma surnud Katariina taheti hukata piinarattal, kuid ratas lagunes ja lõpuks raiuti tal pea maha.

Katkine ratas on üks püha Katariina sümboleid ja seda näeb ka Kadrina valla vapil.

Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.

Vaata veel

Meie koostööpartneriteks on

Liitu uudiskirjaga ja oledki kursis, mis Lääne-Virumaal toimub

Jaga meiega huvitavat infot!