Tänapäeval teame, et ringi liiguvad mardisandid ja kadrisandid, kaugemas minevikus oli aga sanditamise päevi rahvakalendris päris palju. Ja santimas käidi esiti ikka selleks, et õnne ja viljakust jätkuks. 19. sajandi teisel poolel nihkus aga suurem rõhk sanditamises lihtsalt lustimisele. Aga selle sügavam sisu ei kadunud kuhugi.
- Kadrisandid. Foto: hakkamesantima.ee
„Sanditamisest rääkimine on üks asi, märksa parem on ise vanu kombeid järgida,“ kõneles Eesti Rahva Muuseumi muuseumiõpetaja Anti Lillak laupäeva õhtul Kadrina rahvamajja kogunenud seltskonnale. Ehedaid kadrikombeid tutvustasid rahvakultuuriansamblid Kadrina Kadrid ja Tartust kohale sõitnud Sirgutii.
Kadripäev ja Kadrina on Lillaku sõnul väga tihedalt seotud, sest mõlemad on saanud oma nime Aleksandria püha Katariina järgi. 18-aastaselt märtrisurma surnud Katariina taheti hukata piinarattal, kuid ratas lagunes ja lõpuks raiuti tal pea maha.
Katkine ratas on üks püha Katariina sümboleid ja seda näeb ka Kadrina valla vapil.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.