Rahvaloendus on tulekul - mida räägivad eelmised loendused

Autor: Andres Pulver • 23. november 2021
Ainult tellijale
Jaga lugu

Viimati loendati Eesti vabariigis rahvast 10 aastat tagasi, 2011. aastal. Enne seda olid iseseisvas Eestis rahvaloendused 2000. ja 1934. aastal.

Aasta lõpus startiv Eesti suur e-rahvaloendus põhineb suures osas registriandmetel, mistõttu oodatakse usaldusväärsete tulemuste saamiseks kõiki inimesi lähikuudel oma andmed hariduse, rahvuse, elukoha ning kontaktide kohta rahvastikuregistris üle vaatama ja vajadusel korrastama.
Autor: Statistikaamet

Kui 1934. aastal elas eestlasi oma kodumaal napilt üle miljoni, siis 2011. aastaks oli neid järgi pisut alla 903 000. Samas on vähemalt statistiliselt viimastel aastatel eestlaste arv Eestis õige pisut tõusnud ning eelmise aasta alguses elas statistikaameti andmetel Eestis 909 552 eestlast.

Eks korrektsema numbri saab teada pärast rahvaloendust, kuigi eelmise rahvaloenduse tulemused tekitasid paljudes kõvasti küsimusi, sest need ei tahtnud kohe mitte kuidagi olemasolevate registriandmetega klappida.

Sel korral on rahvaloendus valdavalt registripõhine ning andmete lahknemine ei tohiks seetõttu väga suur olla.

Aga vaatame minevikku. Ajavahemikus 1782–1858 korraldati Eestis seitse hingederevisjoni, mida võib pidada tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijateks.

Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus

Vormista Lääne-Virumaa Uudiste digitellimus siin:

  • Esimene kuu 1€ ning järgnevad 2 kuud 5€/kuu
  • Edaspidi tavahind 9.90€/kuus
  • Tellimust saad jagada sõbraga

Tellimust saab katkestada kuni kaks tööpäeva enne järgmist maksetähtaega

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.

Vaata veel

Liitu uudiskirjaga ja oledki kursis, mis Lääne-Virumaal toimub

Jaga meiega huvitavat infot!