Kuidagi on juhtunud nii, et 26. november on olnud sünnipäevaks kahele Rakvere jaoks väga olulisele koolipapale. Lisaks Jaan Pakule on sel päeval sündinud ka keelemees Kaarel Leetberg.
- Kaarel Leetberg. Foto: SA Virumaa Muuseumid
Preaguses üliliberaalse keelekasutusega Eestis tuleks taas tõsta ausse Leetbergi peamine põhimõte - ärge oma emakeelt ära solkige.
Kaarel Johannes Leetberg sündis 26. novembril 1867. aastal Vihula mõisa Armi karjamõisas rentniku pojana. Koolihariduse omandas ta Rakvere alg- ja kreiskoolis ning Peterburi Anna gümnaasiumis. 1889 astus ta Tartu ülikooli võrdlevat keeleteadust tudeerima. 1893. aastal omistati Kaarel Leetbergile filosoofiakandidaadi kraad. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta mitmetes ametites, kuni 1897. aastal suundus Peterburisse koduõpetajaks.
Juba üliõpilaspõlves oli Leetbergist saanud üks Eesti Kirjanduse Seltsi aktiivsemaid tegelasi, Peterburis valiti ta ka Peterburi Eesti Heategeva Seltsi esimeheks. Päälinna päevil algas ka Leetbergi aktiivne osalemine eesti keele uuendamisel, õigemini küll tema aktiivne vastuseis keeleuuendustele ja Johannes Aaviku poolt pakutud keelepoliitikale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.