Praegu üritab suusahüppemaailmas mehetegusid teha Artti Aigro ja kahevõistleja Kristjan Ilves lendab samuti päris kenasti. Esimeste eestlastena käisid suusahüppajatest maailmameistrivõistlusel Viljandimaa mehed Oskar Veldemann ja Eduard Raidla. Juba 1938. aastal. Kui Veldemann hukkus nõukogude vangilaagris, siis Raidla sõjajärgne elu oli seotud Rakverega. Ja just siis oli tänu talle suusaspordi kuldaeg Rakveres.
Eduard Raidla (Bergmann) sündis 29. detsembril 1912 Viljandimaal Pärstis. Isa tehtud suusad sai ta alla 1921. aasta alguses (ju olid need kingitus kaheksandaks sünnipäevaks või jõuluvana kotis) ja sellest ajast peale olid väike Eduard ja suusad lahutamatud, kui lund vähegi maas oli.
Põhialaks olid tal suusahüpped ja Eesti meistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1936-1940 täiskomplekti medaleid. Eesti suusahüppemedal pole küll mingi eriline näitaja, kuid maailmameistrivõistlustel osalemine küll.
Parakui ei läinud meie meestel 1938. aastal Lahtis viisakalt öeldes just kõige paremini, sest sealne hüppemägi oli seni nähtutest kordades suurem. Raamat “Suusatamine minevikust tänapäevani” toob Raidla värviküllase meenutuse maailmameistrivõistlustelt.
Tellimust saab katkestada kuni kaks tööpäeva enne järgmist maksetähtaega
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.