Rakvere gümnaasiumi filmifestival (RGFF) sündis 2004. aastal tavapärase kooliskäimise käigus. Tollal ei osanud mitte keegi näha, et ühest õhtust saab omanäoline traditsioon, mis kasvab tänu noorte tahtele ning kostitab külalisi üle Eesti.
- Üritusi, mis on õpilastele suunatud leidub palju, aga selliseid, mis on õpilaste korraldatud väga vähe. Filmiestival on üks vähestest. Foto: Rakvere gümnaasiumi filmifestival
Festival toimub sel aastal 15. korda. Teine filmifestival toimus 2008. aastal ning peale seda on see toimunud iga-aastaselt. Selle aasta festival jääb aga viimaseks, kuna Rakvere gümnaasium lõpetab tegevuse ja gümnasistid suunduvad uuest kooliaastast edasi loodavasse riigigümnaasiumi.
Artiklis meenutavad filmifestivali korraldamist sellega erineval ajal seotud olnud inimesed ning seekordsele festivalile esitatud filme kommenteerivad žüriiliikmed.
“Eesti koolides on küll üritusi toimunud, aga seal on olnud ohjad ikkagi õpetajate ja täiskasvanute kätes. RGFF on ainulaadne, kuna see on õpilaste enda korraldatud asi,” ütles Rakvere gümnaasiumi endine direktor Aivar Part.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rakvere teatrikinos toimus eile tänusündmus, millega avati Eesti suurim noortelt noortele korraldatav üleriigiline filmifestival Rakvere gümnaasiumi filmifestival 2022. Festival lõppeb 5. veebruaril finaalsündmusega, kus tunnustatakse Eesti parimaid noori filmitegijaid.
2022. aasta Rakvere Gümnaasiumi filmifestivalile laekus rekordiliselt 60 lühifilmi, millest 36 kuulub õpilas- ja 24 tudengikategooriasse.
1. detsembri südaööl lõppeb Eesti suurimale noorte filmifestivalile lühifilmide esitamise tähtaeg.
28. juunist saavad noored üle Eesti saata oma lühifilme riigi suurimale noortelt noortele korraldatavale filmifestivalile. Kuni 20 minuti pikkuseid linateoseid saab esitada 1. detsembri südaööni.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.