Selgusid enim ja vähim looduse hüvesid pakkuvad Virumaa jõed
Keskkonnaagentuuril on valminud LIFE IP CleanEST projekti värske uuring, mille käigus kaardistati, kui palju pakuvad erinevaid looduse hüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid Ida- ja Lääne-Virumaa jõed, kui palju neid hüvesid tarbitakse või kui suur inimtegevuse surve neile avaldub.
Uuringusse oli kaasatud 12 vooluveekogu: Alajõgi, Erra, Kohtla, Kunda, Loobu, Pada, Purtse, Selja, Sõmeru ja Võsu jõgi ning Udriku ja Soolikaoja. Pikemate jõgede puhul tehti kaardistamist mitme lõigu kaupa. Ühtse metoodika alusel hinnati 17 erinevat looduse hüve.
„Tegemist on veekogudega, mille seisundi parandamisele on suunatud peamiselt LIFE IP CleanEST tegevused,“ selgitas valikut keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist, projekti ökosüsteemiteenuste teemajuht Marko Vainu. Ta lisas, et projekti lõppedes on eesmärgiks ökosüsteemiteenuste pakkumise ja tarbimise muutumine.
Uuringust selgus, et summaarselt pakuvad erinevaid ökosüsteemiteenuseid enim Loobu jõe kesk- ja alamjooks ning Kunda jõe keskjooks ja kõige vähem Kohtla jõgi. Üksikute teenuste lõikes on Vainu sõnul pilt aga väga kirju.
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.