Inimsõnnik päästab maailma

Keskkonnaaktivist Priit-Kalev Parts rääkis Pandivere peldikukonverentsil, et kui naftat on erinevatel viisidel võimalik asendada, siis fosforit mitte. „Ja kui pole fosforit, pole ka toitu,“ lausus ta.

Väga suur fosfori allikas on Partsi sõnul aga inimsõnnik. „Sõna „inimene“ tuleneb ladinakeelsest sõnast „humus“ ehk muld. Peame igapäevaselt mõtlema sellele, et mullast oleme võetud ja mullaks peame saama,“ ütles Parts, viidates inimsõnniku ümberkäitlemise vajadusele.

Vanimad ülestähendatud juhendid inimsõnniku komposteerimiseks pärinevad 3000 aasta tagusest Hiinast ja praegugi kasutatakse Partsi sõnul Hiinas kuni 30 protsenti inimsõnnikust väetisena.

Ta tõi näiteks, et ka Eestis tegutses 19. sajandi lõpust kuni möödunud sajandi keskpaigani Tartu pudretivabrik, mis tegeles inimsõnnikust komposti tootmisega. „Ja see oli ülimalt kasumlik ettevõtmine,“ tähendas Parts. 20. sajandi alguseks oli pudretivabrikant Johann Postist saanud Tartu ainus 1. gildi kaupmees ehk linna suurim maksumaksja.