Inimsõnnik päästab maailma
Pole suur saladus, et nafta hakkab maailmas otsa lõppema. Õigemini küll kergemini kätte saadav nafta. Sama lugu on tegelikult ka mulla, fosfori ja puhta veega.
Keskkonnaaktivist Priit-Kalev Parts rääkis Pandivere peldikukonverentsil, et kui naftat on erinevatel viisidel võimalik asendada, siis fosforit mitte. „Ja kui pole fosforit, pole ka toitu,“ lausus ta.
Väga suur fosfori allikas on Partsi sõnul aga inimsõnnik. „Sõna „inimene“ tuleneb ladinakeelsest sõnast „humus“ ehk muld. Peame igapäevaselt mõtlema sellele, et mullast oleme võetud ja mullaks peame saama,“ ütles Parts, viidates inimsõnniku ümberkäitlemise vajadusele.
Vanimad ülestähendatud juhendid inimsõnniku komposteerimiseks pärinevad 3000 aasta tagusest Hiinast ja praegugi kasutatakse Partsi sõnul Hiinas kuni 30 protsenti inimsõnnikust väetisena.
Ta tõi näiteks, et ka Eestis tegutses 19. sajandi lõpust kuni möödunud sajandi keskpaigani Tartu pudretivabrik, mis tegeles inimsõnnikust komposti tootmisega. „Ja see oli ülimalt kasumlik ettevõtmine,“ tähendas Parts. 20. sajandi alguseks oli pudretivabrikant Johann Postist saanud Tartu ainus 1. gildi kaupmees ehk linna suurim maksumaksja.
Seotud lood
Eile avati Pandivere päris peldikute päeva raames koguni kaks vaat et viimase peal välipeldikut – üks Sallas ja teine Puhta vee teemapargis.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
1
5
6
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele