Ümbrikupalga saajate osakaal on langenud nelja protsendini töötasu saajatest
Maksu- ja tolliameti tellitud ja Norstati läbiviidud 2021. aasta varimajanduse uuring näitab, et suhtumine ümbrikupalka on üha taunitavam ning vähenenud on nii ümbrikupalga saamine kui selle osakaal saaja töötasust.
2021. aastal kaotas Eesti ümbrikupalga tõttu hinnanguliselt 97,4 mln eurot maksuraha. Illegaalsete sigarettide ja alkoholi tarbimisest aga vastavalt 8,1 mln ja 2,7 mln eurot maksuraha.
Võrreldes 2019. aastaga on ümbrikupalga saajate arv vähenenud 7%lt 4%ni. Inimeste arv, kes teavad mõnd ümbrikupalga saajat, on vähenenud 29%lt 24%ni ning inimete arv, kes sellist teguviisi õigeks peavad 9%lt 7%ni.
"Hea on näha, et inimesi, kes ei ole ümbrikupalga maksmisega rahul, on üha rohkem - võrreldes kahe aasta taguse ajaga on rahulolematute arv tõusnud kuuelt protsendilt lausa 27-ni. Enamasti tuuakse välja, et ümbrikupalk ei taga stabiilsust, sellega ei saa kodulaenu, kaotatakse pensionis ning ümbrikupalka maksvad ettevõtted tegutsevad ebaõiglases konkurentsis. See kõik on õige," ütles maksu- ja tolliameti (MTA) maksuauditi osakonna valdkonnajuht Marc Mälter.
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.