Haljala õlletehases tegutseva majandusraskustesse sattunud Pyynikin Brewing Company uus juht Kari Luttinen, kes on ametis olnud umbes kuu, nentis, et õllekeetmine on tema jaoks küll võõras, kuid firma juhtimist see ei sega.

- Pyynikin Brewing Company uus juht Kari Luttinen Haljala tehases. Foto: Andres Pulver
„Tegelikult ma olen isegi kunagi tudengipõlves kodus õlut teinud ja seda sõpradele müünud, nii et vist kõige hullem polnudki, kui osteti,“ naeris Kari Luttinen, lisades, et tegelikult on tema teadmised õllest kuni viimase ajani olnud enam kui kesised.
Mees rääkis, et tema arvates oli kaks joodavat õlut – hele laager ja tume porter. „Aga viimasel ajal olen avastanud, et õllemaailm on väga lai ning tegelikult on olemas väga palju erinevaid õllestiile ning veel enam maitseid.
„Ja see on üllatav, et mõne õlle kõrvale sobib näiteks šokolaad, teise juurde juust ja mis kõik veel,“ imestas õllefirma boss.
Ning kuigi mehe teadmised õllest on siiani veel kehvapoolsed, siis juhtimiskogemust on tal küllaga. Ettevõtluses on Luttinen tegev olnud kolm kümnendit, viimasel ajal on ta juhtinud mitmeid metallifirmasid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pankroti äärel kõikuv õlletootja Pyynikin Brewing Company, mis oma tegevuse Tamperest Eestisse ümber kolis, vahetab juhtkonna välja, kirjutab Helsingin Sanomat.
Haljalas õlut pruuliv Pyynikin Brewing Company kavatses mais avada tehasepoe, et ka kohalik rahvas saaks soomlaste pruulitud õlut maitsta.
Kuigi Haljalas toodetava Pyynikin Brewing Company õllepurkidel on kirjas, et tegemist on käsitööõllega, jäi pruulmeister Timo Kuorehjärvi ettevaatlikuks: „Eks ta kusagil seal suurtootmise õlle ja crafti vahepeal on.“
Haljalas õlut pruuliv Soome õllekoda Pyynikin Brewing Company on otsustanud sulgeda oma tehase Tamperes ning kolida kogu tootmine vähemalt esialgu üle Haljalasse.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.