Laululava rajamise idee on löönud Tamsalu kahte leeri

Viimasel ajal on tekkinud Tamsalu kogukonnas arutelu laululava vajalikkuse üle. Laululava ehitusele on rohkelt nii vastaseid kui pooldajaid ning mõlemal poolel on vettpidavaid argumente jalaga segada.

Tänavu mais kerkis Tapa valla volikogus üles lahkheli Tamsalu laululava taastamise osas. Üks osapool leidis, et uus laululava omaks Tamsalu jaoks äärmiselt sümboolset tähendust, teine pool aga uskus, et selle ehitamine oleks tarbetult suur väljaminek ning laululava jääks ühel või teisel juhul soiku.

Tamsalus on varemgi olnud laululavasid – üks lubjatehase lähedal asuvas Pihlaka pargis, kus kunagi rahvarohkeid pidusid peeti, kuid mis on tänaseks võsa sisse ära kadunud, ja teine Kandlemäel, mis hävis tulekahjus 2008. aastal, enne mida seal olulisi sündmusi tähistati.

Viimaste aastate suuremad vabaõhuüritused on korraldatud Tamsalu 100 tamme pargis, mis avati 2018. aastal. Õigupoolest oli tammepargi esialgses planeeringus laululava rajamisega arvestatud, kuid volikogu kaalutlusel seda lõpuks ehitama ei hakatud. Praegu on kontsertide jaoks kasutatud teisaldatavat lava ja renditud kõik muu vajalik väljastpoolt. Laululava rajamise pooldajad on leidnud, et uue laululava võikski ehitada just sinna – tammeparki.

Ühtlasi korraldati 2020. aastal Tamsalus elanike rahuloluküsitlus, kust selgus, et kohalikel on soov uue laululava rajamiseks olemas.

Aga mida arvavad Tamsalu elanikud ja mõjukad kultuuriinimesed laululava rajamisest praegu?

Tamsalu kultuurimaja kunstilise juhi Kerli Relli sõnul pole keegi vallavalitsusest või volikogust temaga laululava taastamise teemal arutanudki. Küll aga ta ütles, et kui laululava rajamiseks oleksid vallal rahalised vahendid olemas, siis teaks ta täpselt, milline see olema peaks. Ka Relli leiab, et laululava võiks rajada just tammeparki.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.