Sel laupäeval toimub iga-aastane Jäneda sügislaat, mis lisaks tavapärasele laadamelule ja sügisandide ostule-müügile pakub muusika- ja keeleelamusi, õuna- ja kartuli näitust ning kohalikku eksootilist toitu.
- Mullune Jäneda sügislaat oli õnnistatud väga ilusa ilmaga. Foto: Eva Klaas
Jäneda sügislaat on kandnud nüüdseks juba 16 aastat ehtsat laadatraditsiooni ehk siis õigustanud igati oma nime ning sellega meelitanud kohale kauplejaid ning ostjaid lähedalt ja kaugelt. Kel on koolilapsele spordiriided või -jalatsid ostmata, hoidistamiseks purgikaaned puudu või on kavas koduaeda osta uusi põõsaid-puid, leiab soovitu just laadaplatsilt.
Mitusada kauplejad toovad müügiks nii köögi- ja puuvilju, kodus valmistatud liha- ja kalatooteid, suure valiku kõigest värskest ja värvilisest, mida pakub sügisene aed.
Aeg on varuda kodumaist mett, küüslauku ja Peipsi-kandis kasvatatud sibulat, mis sügisel ja talvel aitavad eemale peletada külmetus- ja viirushaigusi.
Aastaid on Jänedal toimuvatel laatadel endale koha leidnud Põhja-Eesti toidu ala, kus kauplevad kohalikud ettevõtjad. Sel sügislaadal on kavas palju huvitavat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kadrinas saab eeloleval laupäeval rohkelt kaubelda ja sama palju muusikat nautida. Nimelt toimub siis neli sündmust: vanavara- ja käsitöölaat, Sipsiku rahvalaat, Kadrina kihelkonnapäeva kontsert ja solistide paraad.
Nädalavahetusel toimunud Jäneda talupäevad jäid varasemate aastate külastusnumbritele seekord alla, kuid ostlema tulnud senti peos veeretama ei jäänud.
Vaata galeriist, mida laadal pakuti.
Laadameeleolu valitses juba kella kaheksasel Narva-Tallinna rongil. Jäneda aia- ja lillepäevadele tulid nii noored kui vanad nii autode kui jalgratastega ning osta sai kõike, mida hing ihaldab - sukkadest ja sokkidest traktorite ja saunadeni.
Jänedal peeti juba viieteistkümnendat korda sügislaata, kus oli kohal sadu kauplejaid ning mida väisas tuhandeid külastajaid.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.