Huvitaval kombel räägiti Rakvere linna jalgrattateede rajamisest juba 91 aastat tagasi. Praegu käib jutt küll peenema nimega kergliiklusteedest, aga ikka tuntakse mõnes paigas neist puudust.
Täpsemalt tõusis jalgrattateede rajamine esile Rakvere linnavolikogu istungil 5. novembril 1931. aastal. Aga mitte ainult.
Et istungil sai ka omajagu nalja ning kogu pikka istungit on põhjalikult kajastanud ajaleht Virulane kaks päeva hiljem, siis laseme lihtsalt vanal ajalehel „kõnelda“.
Rakvere Kolmainu kogudus oli pikalt käärinud, õigemini kahte leeri jagunenud. 90 aastat tagasi ehk 22. juulil 1931 sai koguduse jagunemine ka reaalselt teoks – asutati uus, Pauluse kogudus.
1932. aasta 17. juuli oli kena suvine pühapäev. Tapal peeti Põhja-Eesti esimest vabadussõjalaste kokkutulekut, kus aga ootamatult vapside ja sotsialistide vahel lööminguks läks.
1931. aasta 25. juuli hommikul alustas riigivanem Konstantin Päts koos pea kõigi Tallinnas resideerunud saadikutega suuremat ringsõitu Eestis. Esimene pikem peatuskoht oli Rakvere.
95 aastat tagasi, 1926. aasta juuli lõpul, käis ajalehe Virulane ajakirjanik uurimas, kuidas käib suvine elu Uhtju saarel ehk „Uhtju vabariigis“, nagu ta seda nimetas.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.