Keskklass parandab põrgumetsas keelatud ainega elu

Suure-Jaani lähistele pimedasse metsa jõudes tekib tunne, nagu oleksin sattunud salajasele sekti kokkutulekule. Täna öösel tehakse siin arvatavasti kuritegu.

Maja ette pargitud autod annavad tunnistust, et 340 eurot maksvale kahepäevasele riitusele koguneb keskklass. Tuttava soovituseta poleks olnud võimalik siia saada.

Kõik siinolijad on saanud korraldaja salajaselt meililt juhendid, kus üritus toimub ja mida peab kaasa võtma. Senimaani ei räägita otsesõnu, et hakatakse tegema seadusega keelatud psühhotroopset ainet. Korraldaja keel ei paindu isegi enne kohale jõudmist telefonis välja ütlema, millist ainet tegema hakatakse.

"Kas see on ikka ayahuasca?" küsin toru otsas.

Saan vastuseks ettevaatliku “mhmh”, mispeale lõpeb kõne kiirelt.

Ayahuasca

Taimetee, mida juuakse enamasti spetsiaalse tseremoonia käigus tervenemise või targemaks saamise taotlusega. Joogi komponentideks on amasoonase kaapiväät ja sellele lisatavad psühhoaktiivseid aineid sisaldavad taimed. Ayahuasca joomine tekitab mõned tunnid kestva taju, tunnetuse ja enesetunde muutuse. Ayahuasca's sisalduv psühhedeelikum N,N-dimetüültrüptamiin (DMT) mõjutab aju serotoniiniretseptoreid.

Ayahuascha on lisatud Eestis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, mis tähendab, et selle käitlemine, sealhulgas ka tarvitamine on Eestis keelatud.

Allikas: "Eesti ayahuasca tarvitajate psüühika", Helle Kaasiku magistritöö Tartu Ülikoolis, politsei- ja piirivalveamet

Enamasti on siin mehed, sekka üksikud naised. Koos korraldajatega kokku peaaegu 20 inimest. Tseremooniat oodates lamavad nad mattidel üksteise kõrval, suiguvad unne, norskavad ja peeretavad. Kõik on reas nagu oreliviled, mõnel puhul eraldab neid vähem kui meeter vahemaad. Niiviisi peavad nad kogu öö vaikselt olema, mitte rapsima ega häälitsema, et mitte teisi häirida. Seda kõike hoolimata sellest, et nad hakkava teineteise seltsis jooma ayahuasca’t, käivad siserännakul, kuni lõppeks samasse kohta unne jäävad.

Olud on siin metsapadrikus kesised. On üks pisike hoone, kus toimub tseremoonia. Tualetis tuleb käia kõrvalmajas.

Sündmuse korraldaja, kõhetu maanõid Melinda Maarjalill, kes nimetab end terapeudiks, on veendunud, et täna ei lähe siin keegi lolliks ega sure ära. Vähemalt mulle kinnitab ta, et karta pole midagi. Temaga koos hakkab tseremooniat juhtima pika patsiga Martin Oagu, kes näib olevat selliste riituste korraldamisel autoriteet ja, nagu selgub, on osalenud sellistel tseremooniatel varem ka Peruus ja Brasiilias.

Oagu sätib ruumi keskel olevale vaibale hunnikutes kristalle ja küünlaid, muutes iga natukese aja tagant nende asukohta. Ühtlasi kurdab ta, et ruumis on nähtamatu ärev võnge, mis ei taha rahuneda. Nagu sellest oleks vähe, avastab Maarjalill, et on riituse korraldamiseks maha unustanud õiged suled. Oagu püüab kristallsauadega vilkalt vehkides ruumi puhastada, endal murekorts laubal.

Pelgan, et mina olengi selle väreluse ja negatiivse võnke endaga kaasa toonud. Kardan siin sensitiivses õhkkonnas vahele jääda, sest korraldajad veel ei tea, et nende seltsis istub ajakirjanik, kes kavatseb sündmusest kirjutada.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.