Suurtükiväepataljoni 105. aastapäeva tähistamine toob 16. jaanuaril Rakvere linna pea 250 kaitseväelast. Aastapäeva tähistamine algab kell 10.30 rivistusega Rakvere raudteejaamas.

- Suurtükiväepataljon käib iga aasta 16. jaanuaril Rakveres marssimas. Foto: 1. jalaväebrigaad
Kõik linnaelanikud on oodatud Rakvere raudteejaama ees toimuvat rivistust vaatama ning rännakul osalevaid suurtükiväelasi tervitama. Kolonni lõpus sõidab liikursuurtükk K9 Kõu.
Raudteejaamast liiguvad suurtükiväelased Vabadussõja ausamba juurde, kuhu asetavad pärja Vabadussõjas võidelnute ning langenute auks.
Rännak lõpeb Rakvere spordikeskuse parklas, kus kella 12.30ni saavad kõik huvilised lähemalt tutvuda liikursuurtükiga K9, sõdurite varustusega ning pataljonis kasutusel oleva tehnikaga.
Rännakul osalejad on lahinguvarustuses ja kannavad teenistusrelvi, imitatsioonivahendeid ei kasutata.
Suurtükiväepataljoni asutamiskuupäevaks loetakse 16. jaanuari 1918, kui Eesti sõjaväelaste ülemkomitee ettekirjutisega anti korraldus alustada Eesti 1. suurtükiväebrigaadi formeerimist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Neljapäeval, 12. jaanuaril möödub 104 aastat otsustavatest lahingutest, mille käigus vabastasid Eesti rahvavägi ja Soome vabatahtlikud Vabadussõjas Rakvere linna. Ajaloolist aastapäeva tähistatakse nädala vältel näituste, rahvamatka, veebiloengu ja mälestusteenistusega.
Järgmisel aastal Eesti katseväe relvastusse jõudev Ameerika Ühendriikide mitmikraketiheitja HIMARS demonstreeris täna Tapa sõjaväelinnakus oma võimekust.
Kirde maakaitseringkonna Viru malev korraldab koostöös Vinni vallavalitsuse, Rakvere linnavalitsuse ja Rakvere vallavalitsusega rahvamatka, et tähistada sellega Rakvere vabastamise 104. aastapäeva.
Neeruti mägedes, mille ürgloodus on äratuntav eeposest „Kalevipoeg“, küünalde ja täiskuu valguses, ristis õhutõrjepataljon neljapäeval allohvitserideks juulis teenistusse asunud nooremallohvitseride kursuse lõpetajad.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.