1930.-te aastate keskpaigas elavdas Rakvere muusikaelu tugevalt Theodor ja Jenny Siimoni kolimine Virumaa pealinna. Nende siin viibimine ei kujunenud küll eriti pikaks, kuid see-eest oli see viljakas aeg.

- Jenny Siimon 1925. aastal Näkineiuna Aleksandr Dargomõžski samanimelises ooperis Narva Võitlejas. Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lauljatar ja tunnustatud pedagoog Jenny Siimon sündis 6. veenruaril 1905 Püssi vallas Irvalas. Tema isa Taaniel Kossar oli Võrumaal õpetajaametit pidanud ja leseks jäänud. Kolme pojaga mees abiellus uue kaasa Liisoga ja peagi koliti Virumaale, kus papa Taaniel hakkas pidama rööpaseadja ametit raudteel. Uue kaasaga sündis kolm tütart. Jenny oli neist keskmine.
Püssi ei jäädud kauaks, sest isa sai raudteevahi töökoha Jaanilinna ja pere kolis elama Narva.
Kuue lapsega pere elas kitsastes oludes ja nii pidi ka Jenny karjas käies lisa teenima, 11-aastaselt sai temast kooli kõrvalt juba Kreenholmi vabriku poolija õpilane.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paljude jaoks oli Estonia teatri hiilgeaeg aastatel 1973-1988, mil seda juhtis Tudust pärit muusikamees Ants Sõber.
Nooruses kartis Helmi Aren laval esinemist nagu tuld, ometi sirgus sellest tagasihoidlikust Rakvere tüdrukust üks Eesti väljapaistvamaid operetiprimadonnasid.
Kundas elas eelmisel sajandivahetusel Nõmtakide pere, kus sündis neli last. Laulu armastav pereema pani kõik oma lapsed laulma ning kaks tütart – Hella Aurelie ehk Ella ja Melanie ehk Milli said tuntud lauljateks. Ning seda nii kodumaal kui ka raja taga.
Veel mõned aastad tagasi või Rakveres näha liikumas hallipäist kepiga habemikku, kelle pead kattis juutide must pigimütsike. Täna saanuks mullu kevadel manalateele läinud kirikuõpetaja Enn Kivinurm 80-aastaseks.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.