• 04.03.23, 13:02

Korv õlut Paasvere meestele!

Kuigi Eduard Vilde veetis Virumaal vaid oma kümme esimest eluaastat, jäi siinne kant talle ikka armsaks ning leidis tema loomingus kajastamist mitmeid kordi.
Eduard Vilde kahe tundmatuga Narva-Jõesuus 1925. aastal.
  • Eduard Vilde kahe tundmatuga Narva-Jõesuus 1925. aastal. Foto: Eesti Kirjandusmuuseum
Eduard Vilde sündis Pudivere Sootiigi Pelgulinnas 4. märtsil 1865 ja kuigi ta ise kogu elu jooksul väitis, et tegelikult oli tema sünnipäevaks 5. märts, kõnelevad Simuna kiriku meetrikaraamatud teist keelt.
Sama, 1865. aasta jüripäeval kolis Vildede pere Muuga karjamõisa Ädiveresse, kuhu isa Jüri kupja koha sai. Mõne aja pärast oli Jüri Vilde aga juba Muuga mõisa aidamees.
Tollal oli Muuga kant suhteliselt mahajäetud, põllud olid praegustest märksa väiksemad ning metsa oli palju rohkem.

Seotud lood

Uudised
  • 04.03.22, 12:19
Rahva seast sirgunud rahvakirjanik
Täna möödub 157 aastat kirjanik Eduard Vilde sünnist. Tema raamatud ei ole reeglina kõige lihtsamini loetavad, aga nendel on väga oluline koht nii meie kirjandusloos kui ka eneseteadvuses.
Uudised
  • 17.02.22, 14:51
Kohtuhärraks saades lõppes kirjamehe kirev elu otsa
Rakvere maakoguduse sünniraamatu 138. lehel ilutseb sissekanne, mis teadustab, et 1862. aasta 5. veebruaril (uue kalendri järgi siis 17. veebruaril) kell 6 õhtul on Kullaaru “Kleentekerl” Jan Brunbergi naine Mai ilmale toonud poisslapse, kes 4. märtsil on praost Gebhardti poolt ristitud ja saanud nimeks Eduard.
Uudised
  • 05.01.22, 13:10
Naljavennast kirjamees ja karikaturist sobitas ennast iga võimuga
Rakvere püssimeistrit Hendrik Tiitust ja tema prouat Ida Louiset külastas jõuluvana äreval 1905. aastal päevakese võrra varem ehk siis 23. detsembril ja tõi kingiks kaasa kena ja terve poisslapse. Tallinna tn. 50 numbrit kandva maja uus elanik sai endale nimeks Romulus. Kaksteist aastat hiljem muutus koos kalendriga ka Romuluse sünnipäev, mis nihkus 1906. a 5. jaanuarile ja kadus ka jõuluime.
Uudised
  • 16.11.21, 13:32
Rakkes sündis väga kuulus laul
Ilmselt on iga eestlane vähemalt korra kuulnud lauluridu „Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani. Armas isamajakene minu meeles alati.“ Kui mite mujal, siis matustel ikka. Aga enamik on ilmselt kooliski seda laulu õppinud. Martin Körberi luuletuse viisistas pime muusikamees Ferdinand Mühlhausen, kelle nooruspõlv möödus Salla kandis ja kes elas hiljem päris pikalt Rakkes.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele