Juhan Liiv leidis Pandiverest elu armastuse

Kunagine Rakvere linnapea ja Rakveresse teatri ehitamise algataja Jakob Liiv oli 1880. aastal saanud Avispea kooliõpetaja ja Triigi vallakirjutaja koha. Kuid juba järgmisel aastal haigestus ta raskesti ja oli sunnitud poolteiseks aastaks koolitööst eemale jääma. Ühel 1882. aasta veebruaripäeval saabus Avispeale seitsmeteistkümneaastane Juhan Liiv, et oma vanema venna kohustusi täita.

Sellel üle aasta kestnud Avispea perioodil oli otsustav mõju 30. aprillil 1864 sündinud Juhan Liivi arenguteel. Avispeal tutvus ta kohaliku Aleksandrikooli abikomitee esimehe Moorits Mihkelsoniga, tulise Jakobsoni pooldajaga. Tihti käis Väike-Maarjast Avispeal Peeter Jakobson, kelle vestlused Jakob Liiviga äratasid Juhanis esimese huvi kirjanduse vastu.

Omapärase kirjandusliku rühmituse, nn Väike-Maarja parnassi, kuhu hiljem kuulusid veel Jakob Tamm, Kaarel Krimm, Mihkel Kampmann, Otto Münther ja Juhan Elken, sünnikohakski võib pidada Avispea vana koolimaja.

Juhan Liiv oli noorusest peale unistanud muusikamehe elukutsest. Ent just Avispeal, kui kõik katsed saada korralikku mänguriista olid luhtunud, lausus ta tähelepanuväärsed sõnad: „Ei saa minust mänguriista puudusel muusikameest, siis kirjamees peab minust ikka saama; sulge, tinti ja paberit jõuan ma ikka enesele nõutada.“

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.