Opositsiooni arvates kobab Tapa vallavõim pimeduses

Autor: Andres Pulver • 2. mai 2023
Jaga lugu
Suur hulk Tapa vallavolikogu liikmeid osaleb istungitel interneti vahendusel.
Autor: Andres Pulver

Tapa vallavolikogu opositsionäärid leiavad, et koalitsioonil ja vallavalitsusel puudub selge siht valla hariduselu kujundamisel ning vallavalitsus teeb meelevaldselt volikogu otsuseid ümber.

Tapa vallavolikogus oli arutlusel kaks vaiet, mis olid seotud volikogu otsusega liita keelekümbluskool Tapa gümnaasiumiga.

Nõuti otsuse tühistamist

Üks vaide esitaja leidis, et volikogu otsus on "ebapiisavalt motiveeritud, faktiline motivatsioon puudub täielikult, mistõttu puudub loogiline seos õigusliku motivatsiooniga. Volikogu otsus ei sisalda selgeid ja üheselt mõistetavaid põhjendusi, miks korraldatakse Tapa keelekümbluskooli tegevus ringi otsuses sätestatud kujul, arvestamata hariduse- ja noorsootöö arengukavas ja tegevuskavas kokkulepitut."

Teise vaide esitaja leidis, et otsusega on oluliselt piiratud tema Tapa gümnaasiumis õppiva alaealise lapse õigusi heale haldusele menetluses, mis on läbi viidud koolivõrgu korrastamise eesmärgil.

Mõlemas vaides viidatakse asjaolule, et otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ja ei järgi õiguse üldpõhimõtteid ning selle ettevalmistamisel on rikutud menetlusnorme.

Mõlemad vaide esitajad nõudsid volikogu otsuse tühistamist.

Aiast ja august

Tapa abivallavanem Riina Haljasoks kinnitas, et otsus koolide ühendamisest on põhjendatud ja motiveeritud ning on toimunud kõikide asjaosaliste vajalik teavitamine.

"Keelekümbluskooli liitmine Tapa gümnaasiumiga toetab Tapa valla hariduse- ja noorsootöö arengukavas 2025 ja selle lisana kinnitatud tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamist ning haridusvõrgu korrastamist," tähendas Haljasoks, kelle sõnul ei kuulu kumbki vaie rahuldamisele.

Tapa vallavolikogu opositsiooniliider, reformierakondlasest endine vallavanem Riho Tell lausus, et vallavalitsuse põhjendused vaiete rahuldamata jätmise osas on segased ning mitte eriti veenvad. "Kui vaide esitajad räägivad aiast, siis otsuse seletuskiri räägib aiaaugust," lausus Tell.

Tema sõnul on otsus ilmselgelt vastuolus valla hariduse- ja noorsootöö arengukava tegevuskavaga, mille kohaselt peaks Tapa vallas olema üks puhas gümnaasium ja selle lisaks Tapa linnas ka veel üks põhikool. Praegune koolide ühendamine aga seda loogikat ei järgi.

"Enam ei saa aru, kus on tõde ja kus vale," sedastas Tell.

Tapa keelekümbluskool asub Alar Kotli poolt projekteeritud ja 1939. aastal avatud koolimajas.
Autor: Tapa Muuseum

Kummaline kaasamine

Vaiete arutamiseks korraldati 13. aprillil avalik koosolek, kuhu olid kutsutud ka mõlema vaide esitajad. Koosolekul teavitati volikogu liikmeid, et kumbki neist ei soovinud sellel osaleda.

Hiljem saatis üks vaide esitaja volikogu liikmetele kirja, millest selgus, et ta oli vallavalitsust teavitanud, et tal ei ole 13. aprillil kohe kuidagi võimalik koosolekul osaleda ning lootis, et koosolek viiakse üle teisele ajale. Seda aga ei tehtud. Ka vaide rahuldamata jätmise otsuse seletuskirjas seisab, et vaide esitaja ei soovinud 13. aprilli koosolekul osaleda.

Riho Tell märkis ka, et õpilasesindus "kaasati" kaheksa päeva enne otsuse vastu võtmist ning õpilasesinduse esindaja andis teada, et nõutud ajaks ei ole õpilasesindusel võimalik oma seisukohti edastada.

Ka sõnas endine vallavanem, et praegune vallavalitsus on moodustanud komisjoni hariduse- ja noorsootöö arengukava tegevuskava üle vaatamiseks. "Aga vallavalitsus ei saa muuta volikogu poolt vastu võetud dokumenti. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik ämbrit nii kolistada," ütles Riho Tell.

Tapa gümnaaasiumi endise direktori Elmu Koppelmanni sõnul on tal tunne, et lihtsalt mätsitakse kinni oma oskamatust või saamatust valla hariduselu juhtimisel.

Kooli tase langeb

Reformierakondlane Reigo Tamm leidis, et Tapa gümnaasiumi tase on väga palju langenud ning koolis vohab anarhia. "Koolil ei ole juhti - direktor on kohal kahel päeval nädalas, õppealajuhataja on pidevat haiguslehel ja kooli juhib tegelikult majandusjuhataja," kõneles Tamm.

Pärast Elmu Koppelmanni ametist ahkumist juhib Tapa gümnaasiumi direktori kohusetäitjana Tapa keelekümbluskooli direktor Naima Sild.

Ka Tamm viitas hariduse- ja noorsootöö arengukava tegevuskavale, millest vallavalitsus on mööda vaadanud.

Riina Haljasoksa sõnul aga mingit vastuolu tegevuskavaga ei ole. "Tegevuskavas on sätestatud kuupäev, mis ajaks peab olema ümberkorraldus tehtud. Tegime natuke varem, aga see on kooskõlas tegevuskavaga," rääkis abivallavanem.

Reigo Tammele jäi abivallavanema selgitus aga arusaamatuks. "Tegevuskavas on kirjas, et gümnaasiumiosa ja põhikool on eraldi, aga seda ju ei ole. Tegevuskava on muudetud ja olemasolev on prügikasti visatud," sõnas ta konkreetselt.

Tamm arvas, et kui vaie jõuab kohtusse, on suur tõenäosus, et kohus selle rahuldab. Tema sõnul on ta asjast rääkinud ühe omavalitsuse juristiga, kes on just taolisel arvamusel.

"Kui selline olukord tekib, siis vaatame," kommenteeris Riina Haljasoks ja lisas veelkordselt, et volikogu otsused on tehtud tegevuskavaga kooskõlas ning vaideotsuste rahuldamata jätmise eelnõudes on neid põhjalikult selgitatud.

Nagu läheks öösel pissile

Reigo Tamm tundis huvi, mis pärast ümberkorraldusi sisuliselt muutub. Abivallavanem Riina Haljasoks vastas, et 1. septembrist alustab uus koolijuht, kes hakkab kooli suunama ja vajalikke muudatusi tegema.

Reigo Tamm, vallavolikogu opositsionäär
Nagu öösel pissile minnes - ei taha silmi lahti teha, et uni ära ei läheks. Kobate pimeduses, aga endal häda kaelas.

Tamm kommenteeris seepeale: "Nagu öösel pissile minnes - ei taha silmi lahti teha, et uni ära ei läheks. Kobate pimeduses, aga endal häda kaelas."

Elmu Koppelmann aga leidis, et uue kooli loomiseks kulub kaks-kolm aastat. "Selleks, et panna kokku kaks tegevat kooli, läheb veel rohkem aastaid," lausus ta.

Koppelmann tõmbas paralleeli ehitamisega - uue maja ehitamine on vana hoone renoveerimisest lihtsam. "Sama asi on ka kooliga."

Kauane koolijuht leidis, et need, kes on otsustanud koolide vale ühendamise, peavad ka vastutama. "Tapa vallas peab olema puhas gümnaasium ja Tapa linnas lisaks ka põhikool," lausus Koppelmann.

Riho Tell aga viitas tõigale, et üks ministeeriumiametnik olevat vallajuhtidele öelnud, et riik võtab gümnaasiumihariduse korraldamise niikuinii üle ning seetõttu Tapa vallas sellege tegelda ei soovitagi.

"Kogu vaiete kese on selles, et otsus on vastuolus tegevuskavaga," meenutas Tell.

Volikogu koalitsioon aga nii ei arvanud ning esimene vaie jäeti rahuldamata häältega 10:9 ja teine vaie häältega 11:9.

Tallinlased istungitele ei jõua

Tapa vallavolikogu 21 liikmest osales istungil 20, neist koguni seitse interneti vahendusel.

"Inimesed elavad ja töötavad Tallinnas ja Tapale lihtsalt ei jõuta," põhjendas Tapa vallavolikogu esimees Alari Kirt, miks Tapa vallas jätkuvalt kombineeritud istungeid korraldatakse, ehkki koroonapiirangud, millest veebiistungid alguse said, on ammu möödas.

Riigikohus leidis mullu suvel, et kui kandidaat on juba valitud volikogu liikmeks, aga kontrolli käigus selgub, et tegelikult ta selles kohalikus omavalitsuses ei ela, võib see tuua kaasa tema volituste ennetähtaegse lõppemise.

Alari Kirt aga sedastas, et Tapa valla valijad on volikogu liikmed valinud ning selline oli rahva tahe.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.

Vaata veel

Liitu uudiskirjaga ja oledki kursis, mis Lääne-Virumaal toimub

Jaga meiega huvitavat infot!