Esimeses Eesti vabariigis oli mõrvarile karistuseks tavaliselt eluaegne sunnitöö. Ning seda nii tapmise kui ka tapmiskatse eest. Aga vahel juhtus, et mõrtsukad pääsesid ka leebema karistusega.

- Linnavalitsuse eest putku pannud auto pakkus linnarahvale palju lusti.
- Foto: Erakogu
95 aastat tagasi, 1928. aasta juuni alguses, oli Rakvere-Paide rahukogus arutlusel üks tapatöö, kus just nii läks.
1928. aasta veebruari alguses sõitis Koeravere mees Jakob Needra Rakverre laadale. Koju jäid tema alaealised lapsed - tütar Renate ning pojad Artur ja Jüri.
Needra tallu ilmus õige pea pärast peremehe lahkumist endine sulane Eduard Veskilt. Tunnike istuti köögilaua taga ja aeti juttu. Korraga kõlas pauk ning peretütar Renatel hakkas kaelast verd jooksma. Renate nägi revolvrit Veskilti käes. Mees teatas, et relv olla kogemata lahti läinud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
90 aastat tagasi ründas punane kukk Uudeküla ja loomadele kartulite keetmine lõppes sellega, et tuleroaks läks 17 hoonet ja peavarjuta jäi veerandsada inimest.
Tänapäeval satub inimene pangakontorisse harva, ometi teevad pangad tuhandeid tehinguid päevas. Omal ajal oli aga just pangasaal ainuke koht pangaga suhtlemiseks.
Täpselt 90 aastat tagasi, 24. jaanuaril 1933, peeti Rakveres kõmulist poliitilise maiguga kohtuistungit, kus süüaluste rollis olid ajalehe Virumaa Teataja peatoimetaja Elmar Lehtmets ja endine Põllumeeste Kogude erakonna Virumaa komitee sekretär Richard Känd.
90 aastat tagasi, laupäeval 12. novembril, kogunes Rakvere linnavalitsuse koridori üle kolmekümne töötatöölise, kes palusid linnavalitsust tulla välja andma seletust valitseva olukorra ja tööväljavaadete kohta.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.