Esimeses Eesti vabariigis oli mõrvarile karistuseks tavaliselt eluaegne sunnitöö. Ning seda nii tapmise kui ka tapmiskatse eest. Aga vahel juhtus, et mõrtsukad pääsesid ka leebema karistusega.
Linnavalitsuse eest putku pannud auto pakkus linnarahvale palju lusti. Foto: Erakogu
95 aastat tagasi, 1928. aasta juuni alguses, oli Rakvere-Paide rahukogus arutlusel üks tapatöö, kus just nii läks.
1928. aasta veebruari alguses sõitis Koeravere mees Jakob Needra Rakverre laadale. Koju jäid tema alaealised lapsed - tütar Renate ning pojad Artur ja Jüri.
Needra tallu ilmus õige pea pärast peremehe lahkumist endine sulane Eduard Veskilt. Tunnike istuti köögilaua taga ja aeti juttu. Korraga kõlas pauk ning peretütar Renatel hakkas kaelast verd jooksma. Renate nägi revolvrit Veskilti käes. Mees teatas, et relv olla kogemata lahti läinud.