Esimeses Eesti vabariigis oli mõrvarile karistuseks tavaliselt eluaegne sunnitöö. Ning seda nii tapmise kui ka tapmiskatse eest. Aga vahel juhtus, et mõrtsukad pääsesid ka leebema karistusega.
95 aastat tagasi, 1928. aasta juuni alguses, oli Rakvere-Paide rahukogus arutlusel üks tapatöö, kus just nii läks.
1928. aasta veebruari alguses sõitis Koeravere mees Jakob Needra Rakverre laadale. Koju jäid tema alaealised lapsed - tütar Renate ning pojad Artur ja Jüri.
Needra tallu ilmus õige pea pärast peremehe lahkumist endine sulane Eduard Veskilt. Tunnike istuti köögilaua taga ja aeti juttu. Korraga kõlas pauk ning peretütar Renatel hakkas kaelast verd jooksma. Renate nägi revolvrit Veskilti käes. Mees teatas, et relv olla kogemata lahti läinud.
Tellimust saab katkestada kuni kaks tööpäeva enne järgmist maksetähtaega
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.