Kokkuvõte nädalast: uut moodi kiiruse mõõtmine ja pinged keskerakonnas
Nädala olulisi teemasid kommenteerivas saates "Äripäev eetris" küttis enim kirgi valitsuse liikluskomisjoni plaan hakata katsetama autode keskmise kiiruse mõõtmist teelõigul.
Plaan katsetada kiiruse mõõtmist teelõigul kõikide autode pildistamisega tekitab palju küsimusi andmekaitse ja liiklejate privaatsuse kohta. Foto: Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix
Saates kõlas lootus, et see muudab liiklemist maanteedel sujuvamaks, kuid domineeris tugev umbusk, et kõikide autode pildistamise ja sellega inimeste privaatsuse riivamise hinnaga lõigukiiruse mõõtmine liiklussurmade arvu vähendamisele kuidagi kaasa aitaks.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Järgmisel aastal peaksid kiiruskaamerad rohkem trahve tegema hakkama. Liiklusekspert Indrek Sirk selgitas, et riik on trahvimisel kahepalgeline – kiiruskaamera ei halasta kellelegi, aga politseinik tänaval näiteks väikest kiiruseületust ei fikseeri.
Endine maksuameti juht Madis Jääger oli ametis olles ilmselges huvide konflikti olukorras. Tõsiasi, et ta keeldub nüüd avalikkusele selle kohta selgitusi jagama, on uskumatu ülbus, leiavad Äripäeva ajakirjanikud nädala olulisi sündmusi kommenteerides.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.