90 aastat tagasi olid Rakveres kuumaks teemaks jalgrattad. Vähemasti ajalehele Virulane andsid nad kõvasti kõneainet.

- Husqvarna ratas oli tollal üks kallimaid, 1931. aasta kataloogis oli selle hinnaks 160 krooni.
- Foto: Digar
Nimelt toimus 9. septembril 1933 Rakveres suurem jaht jalgrattavarastele, mille kestel vargabande tungis kallale jalgratta omanikule August Freudenbergile ja peksis teda, kuni too jäi meelemärkusetult maha lebama.
Freudenberg oli jätnud laupäeva lõuna paiku oma jalgratta Laial tänaval asunud restorani Zentraal eeskotta. Mõni minut hiljem restoranist väljudes, selgus, et jalgratas on kadunud.
Rattavarast oli nähtud sõitmas Pika tänava suunas, mispeale jalgratta omanik ruttu autoga samas suunas kihutas. Kust ta auto sai, sellest lehelugu vaikib.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Esimeses Eesti vabariigis oli mõrvarile karistuseks tavaliselt eluaegne sunnitöö. Ning seda nii tapmise kui ka tapmiskatse eest. Aga vahel juhtus, et mõrtsukad pääsesid ka leebema karistusega.
1921. aasta märtsi lõpul pandi Arbaveres toime veretöö, mis pööras pea peale paljude põhjaranniku põllumeeste elu ning mille lahti harutamiseks kulus kriminaalpolitseil rohkem kui aasta.
Artikli sisu võib olla häiriv.
Tunnustatud keelemees Kaarel Leetberg, kes aastatel 1922-1933 oli Rakvere poeglaste gümnaasiumi direktor, kasutas ka eesnime Karl. Pärast 1922. aastat või tõenäoliselt just eriti 1922. aasta lõpu poole ta seda aga ilmselt teha ei tahtnud.
1920. aasta märtsis leppisid kaks Rakvere külje all asuva Karkuse küla taluperemeest kokku, et lähevad järgmisel hommikul koos metsast heinu tooma. Kui naaber hommikul Kotka tallu läks, leidis ta eest suletud ukse ja arvas, et naabrimees on magama jäänud.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.