70 protsenti eestlastest ei ole töö pärast valmis elukohta muutma
Septembrikuus viis CV.ee läbi uuringu, mille eesmärk oli teada saada, kas töö ja elukoha vaheline distants saab otsustavaks faktoriks, isegi kui tööturul ja majanduses on ebaselge aeg.
10 kuni 30 kilomeetrit on veel kaugus, kust suurem osa inimesi on valmis tööle sõitma. Foto: Andras Kralla / Äripaev
Pea 70% protsenti vastajatest ei ole nõus töökoha tõttu elukohta vahetama. Küll aga paneks kaugemal asuva töökoha üle mõtlema parem palk (86%); tööaja paindlikkus (71%); transpordi kompensatsioon (61%); rohkem vabu päevi (48%); tööauto kasutusvõimalus (46%) ja töökoha lähedal asuv lisa elukoht (28%), vahendas Personaliuudised.ee.
Suvisel ajal ollakse tihtipeale paindlikumad ja miks mitte töötada rohkem suvisest kodukontorist. KoostööKunstiKool Belbin Eesti asutaja ja meeskonnatöö treener Mats Soomre, kes on teinud kaugelt üle tuhande meeskonnatöö koolituse, annab nõu, kuidas sel juhul erinevate meeskonnarollidega arvestada.
Lühemast ehk neljapäevasest töönädalast hakkab tasapisi saama uus normaalsus, aga mitte kohe ja kõigile, kirjutab Targa Töö Ühingu juhatuse liige Ave Laas.
Koos kaugtöö võimaluste suurenemisega ja erisuguste tehnoloogiate kasutamisega kogevad paljud töötajad oma kolleegidest ning töökultuurist eraldatuse ja üksilduse tunnet. Töökoha üksindus võib oluliselt mõjutada töötaja heaolu, töörahulolu ja tootlikkust.
Möödas on ajad, mil eeldati, et kõik töötajad peavad olema kontoris kellast kellani. Siiski on endiselt levimas müüt, et paindlik töökorraldus hõlmab vaid väikest osa Eesti tööandjatest ja töövõtjatest, ütles endine Võsu kooli juht, praegune Jüri gümnaasiumi direktor Liina Altroff.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.