Rakvere vallavolikogu tühistab 1. novembril toimuval istungil augustis vastu võetud otsuse maamaksumäärade tõstmise kohta. Vallavolikogu esimehe Peep Vassiljevi sõnul on tekkinud segaduses süüdi riigiametnikud.

- Rakvere vallajuhtidel Peep Vassiljevil (paremal) ja Maido Nõlvakul praegu põhjust rõõmustamiseks pole, sest ministeeriumiametnike prohmakas läheb vallale maksma kümneid tuhandeid eurosid. Foto: Rakvere vallavalitsus
Rakvere vallavolikogu oli üks esimesi Eestis, kes mai lõpus uued maamaksumäärad kehtestas. Peep Vassiljev ütles, et rahandusministeeriumi ametnikud Sulev Liivik ja Kersti Sannik soovitasid tungivalt maamaksumäärade kehtestamisel võtta aluseks ministeeriumis välja töötatud maamaksu kalkulaatorit, mida ka tehti.
Vallavalitsus ja vallavolikogu tuginesid mais kalkulaatori andmetele ja nende kohaselt ei kaasnenud tollal kehtestatud maksumääradega maksumaksjatele suurt maksutõusu ja samas ei vähenenud vallale maamaksu laekumine.
Juunis teavitas ministeerium aga, et maamaksu arvestamiseks kasutatud kalkulaator oli vigane ning andis soovituse kehtestada maamaksu maksimaalsed määrad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Õiguskantsler Ülle Madise saatis eile Rakvere vallavolikogule kirja, milles annab teada, et Rakvere vallavolikogu määrus maamaksumäärade kehtestamiseks 2024. aastaks on vastuolus maamaksuseadusega ja põhiseadusega.
Maksu- ja Tolliameti (MTA) e-teeninduses on avatud 2024. aasta maamaksu prognoosikuva. Möödunud aastal läbi viidud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle viie euro, mis tähendab, et MTA väljastab neile maksuteate.
Uute maamaksumäärade kehtestamiseks on omavalitsustel aega täpselt kuu, kuid seni on maamaksumäärad paika pannud vaid mõni üksik omavalitsus. Nende seas ka Rakvere vald.
Haljala vald on sattunud õnnetusse olukorda, sest riigi maksumuudatused viivad vallalt tuhandeid eurosid.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.