Rannarahvas on ikka lugenud randa uhutud laevavraki või muu kauba leidja (või ka maavaldaja) omandiks, kuigi võimud on selle suhtes eri seisukohtadel olnud.
Sala ehk Lõuna-Uhtju saar, mille lähedal St Johannes karile jooksis maa-ameti kaldaerofotol aastast 2018. Foto: Maa-amet
Hiiumaa Ungru krahv parun von Ungern-Sternberg sai kuulsaks tõelise randröövlina, kes ise laevavrakke “tekitas”. Oma randröövlid on askeldanud ka Virumaa randades.
Kuulsaim laevarööv Viru rannikul toimus 11. novembril 1696. aastal Uhtju saarte lähistel.
Tollane Rootsi valitsus oli huvitatud tihedatest kaubandussidemetest Pärsiaga, kust toodi Euroopasse paljusid luksuskaupu: vürtse, kangaid, värvaineid, veine.
Rootslastel õnnestus sõlmida kokkulepe armeenlastest suurkaupmeestega, kes nõustusid toimetama idamaadest pärit kauba Narvani, kust väärtuslik last laevadele laaditi ning Stockholmi poole teele saadeti.