Rakvere jaanipeo korraldusega on lood enam kui segased

Viese sõnul oleks ju kummaline, kui kultuurikeskus iseendalt Vallimäe kasutamise eest renti hakkaks küsima. Ta kalkuleeris, et kui renti küsitaksegi või see eelarvesse kirjutatud on, siis peaks see olema 1500 euro kanti, lava maksumuseks on 1000 eurot. Aga ülejäänu tekitab väga suuri küsimusi.

Olgu, jaanipeo kirjelduses seisab, et Arlet Palmiste lõbustab rahvast ja korraldab jaanimänge ning on ka suur lasteala atraktsioonidega ning toidutänav. Toitlustajad peavad ennast registreerima aga kontserdikorraldaja, mitte kultuurikeskuse juures...

Viese saatis juba detsembris linnavalitsusele teabenõude, mille vastused tekitasid aga uusi küsimusi ning 2. jaanuaril esitas ta uue teabenõude. Linnavalitsus venitas sellele vastamisega eelmise neljapäevani, ehkki dokumendiregistrisse märgiti vastamise tähtajaks 9. jaanuar ehk korrektselt ja seadusest tulenevalt viis tööpäeva.

Ka Lääne-Virumaa Uudiste küsimustele vastamine võttis linnavalitsusel päris mitu päeva, kuid targemaks need ei teinud.

Gunnar Viese aga teavitas linna seadusevastasest käitumisest andmekaitseinspektsiooni ning lubas esitada veel kolmandagi teabenõude, kuna kõikidele oma küsimustele ei ole ta senini vastust saanud.

„Mul on Emili üle väga hea meel, et on mingid ullikesed, kes on valmis maksma, aga see asi haiseb,“ sõnas Gunnar Viese. „Ja kui kultuurikeskus palkab Piilu (Emil Oja hüüdnimi, toim) 17 000 euro eest oma tööd tegema, siis miks on vaja kultuurikeskuses kuut inimest,“ lisas ta.

Rakvere abilinnapea Laur Kaljuvee selgitas, et Rakvere kultuurikeskus ei toeta Rakvere linna jaanitule korraldamist, vaid korraldab seda ise, koostöölepingu raames Edulaul OÜga.

Ta märkis, et kultuurikeskus kutsub regulaarselt üles kogukondi, kollektiive, korraldajaid ja teisi huvigruppe, et koostöös üritusi korraldada.

„Edulaul OÜ valiti koostööpartneriks linna jaanitule korraldamisel, sest ettevõttel on pikaajaline sarnaste ürituste korraldamise kogemus ning tegemist on usaldusväärse partneriga,“ teatas abilinnapea.

Gunnar Viese nentis, et temani ei ole kultuurikeskuse üleskutsed jõudnud.

Kaljuvee sedastas, et kultuuriürituste korraldamine on riigihangete seaduse tähenduses sotsiaalteenus ning seetõttu on riigihanke korraldamise piirmääraks 300 000 eurot.

„Kui teenuse eeldatav maksumus on väiksem kui 300 000 eurot, tuleb teenuse tellimisel juhinduda RHS §- s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja Rakvere linnavalitsuse 18.09.2017 määrusest nr 5 „Rakvere Linnavalitsuse hankekord“

Hankekorra § 9 lõike 3 kohaselt tuleb sotsiaalteenuse tellimisel juhinduda riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ning hankekorra paragrahvis 8 sätestatud nõuetest. Rakvere kultuurikeskus on linnavalitsuse hallatav asutus, mis on ise riigihanke korraldaja hankekorra tähenduses. Hankekorra § 8 lg 2 kohaselt valib riigihanke korraldaja teenuse tellimiseks sobivaima menetluse lähtuvalt riigihanke objektist ning arvestades riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid,“ selgitas Laur Kaljuvee.

Samas on aga Rakvere kultuurikeskus korraldanud rea hankeid seoses kontsertide korraldamisega ning märksa väiksemas mahus kui 17 000 eurot. Nii leiti näiteks kultuuripärandi aasta avanud Põhja-Tallinna kontserdi heli- ja valguslahenduse pakkuja hanke korras.

Kaudselt haakub sama teemaga ka linnapea Triin Varekule Laila Taluniku ja Ülle Lichtfeldti esitatud arupärimine, mis puudutas toitlustuse pakkumist linna korraldatud üritustel.

Triin Varek vastas, et toitlustusteenuse pakkumisel kasutatakse praktikas peamiselt kahte varianti: kas valitakse sobivad teenusepakkujad ning tasu ei maksta (tegemist on ettevõtja enda äririskiga) või tellitakse catering ́i teenust.

„Toitlustajate kokkupanekul jälgitakse müüdava kauba erinevust, et need ei oleks üks-ühele, vaid täiendaksid teineteist. Eelistatakse pakkuda võimalust eelkõige piirkonna ettevõtjatele. Toitlustajaid ja kohvikupidajaid valitakse vastavalt sündmuse iseloomule ja teenusepakkuja valmisolekule. Koostööks on oluline, et ka ettevõte ise annab endast märku kultuurikeskusele või linnavalitsusele,“ seisab linnapea vastuses arupärimisele.

Varek tõi ka välja, et iga uue hooaja alguses edastab kultuurikeskus üleskutseid kohalikele toitlustajatele ning mullu saadeti teated toitlustajaile jaanuari lõpul.

Linnapea vastuses on ka toodud näited Keskväljakul ja Vallimäel toimunud ürituste toitlustamise kohta ning tegelikult on praktiliselt igal pool kohal olnud kaks ettevõtet – Minu Gelato ja Kohvting. See on ka üpris arusaadav, sest need kaks firmat on oma äri suuresti just (vabaõhu)ürituste teenindamisele rajanud. Nimekirjast on välja jäänud aga spordikeskuses toimunud üritused.

Gunnar Viese ütles, et huvitaval kombel on Mullistuudio vaid ühel sündmusel toitlustajaks märgitud. „Ma oma mälusoppides mäletan küll rohkemaid, aga vist hakkan vanaks jääma,“ muigas ta.

Ei hakka, sest Mullistuudio oligi oma puhvetiga kohal just spordikeskuses toimunud ettevõtmistel.