Lund oli tänavu tavapärasest vähem, aga külma jagus. Foto: Andras Kralla
Klimaatilise päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Eestis algas enamikus kohtades talv 14.–25. novembril, mil tekkis püsiv lumikate, Edela-Eestis ja siin-seal saartel aga alles ajavahemikus 22. detsember – 3. jaanuar.
Veebruar oli Eesti keskmisena normist soojem ja pisut kuivem, päikesepaistet jagus pikaajalisest keskmisest vähem. Jäävihm muutis mitmel päeval teed-tänavad uisuväljadeks ja veebruari viimastel päevadel mähkis ilm meid uduloori.
Kuigi kalendri järgi kestab veel mitu nädalat sügis, on akna taga juba tükk aega suur talv. Ka ilmateadlaste jaoks on talv käes, sest nendel on sügiskuudeks september, oktoober ja november.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.