95 aastat tagasi möllasid septembri alguses Soome lahel tugevad tormid, mis tegid tõsist kahju merel seilanud laevadele, millest nii mõnigi õnnetu lõpu leidis.
See pilt on tehtud tõenäoliselt siis, kui Meteori poolt pukseeritud Estonovali vrakk oli Tallinnasse jõudnud. Foto: SA Eesti Meremuuseum
Ajaleht Virulane kirjutas 14. septembril 1929: „Purjek „Estonoval“ asub praegugi veel kummuli olekus Käsmu rannas. Raske tekilaadungi tõttu on teda äärmiselt raske õigesse asendisse pöörata. Ka ei pääseks kuidagi laeva sisemusse järgi vaatama, kas seal uppunud meremehi leidub või ei.“
Läbi aastate on ikka üks või teine inimene helistanud või kirjutanud, kui on leidnud minu poolt kirja pandud loo oma sugulasest. Ning valdavalt on tagasiside olnud positiivne. Ühe erandiga – julgesin pöörata tähelepanu loo peategelase punaminevikule. Täna on loo peakangelaseks esimest korda minu enda sugulane.
Kui tänavune Rakvere jaanituli on pälvinud kiidusõnu, siis päris hästi möödus jaanituli ka 95 aastat tagasi. Tollal ei pidutsetud küll Vallimäel, vaid hoopis Rahvaaias.
Natuke kummaline on, et 90 aastat tagasi olid inimesed kimpus samade probleemidega, millega tänapäevalgi. Ka tänane meenutus algab just ühe taolise looga.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.