Rahandusministeeriumi ametnikud teavad, kuidas puhata tükk maad kauem kui need, kes erafirmas leiba teenivad. Sealjuures on puhkepäevade arv sama.
- Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ametnikud teenivad endale lihtsa vaevaga kuni kuus puhkepäeva aastas lisaks. Foto: Liis Treimann
„Liiga hea.“ Nii on Eesti Panga president Madis Müller kirjeldanud olukorda, kus Eesti ametnikud kasutavad oma puhkust tükkidena ning ainult tööpäevadel. See tähendab puhkusepäevade säästmist nädalavahetuse arvel.
„Kui võtta kõigepealt 14 päeva puhkust korraga nagu seadus nõuab, aga ülejäänud 21 päeva vaid tööpäevades, on tulemuseks ligi 6 nädalat puhkust,“ kirjutas Müller X-is. „See on väga levinud lähenemine“.
Äripäeva vaatlus näitab, et Mülleril on õigus. Võtsime oma analüüsi aluseks rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ametnike puhkused ning selgus, et kuna nädalavahetust sageli puhkuse sisse ei arvestata, teenivad ametnikud endale lihtsa vaevaga nii kuni kuus puhkepäeva aastas lisaks.
Iroonilisel kombel on just rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ametnikud need, kes vastutavad riiklike vahendite mõistliku kasutamise eest.
Seotud lood
Riigiametnike puhkuse lühendamine erasektoriga sarnaseks võimaldab teha vajalikud laskemoona ja relvahanked ilma, et sellel eesmärgil peaks makse tõstma.
Tööandjatel on puhkuste ajakavad valmis tehtud ja töötajatel on teada, millal nad puhkavad. Puhkuste aeg ei ole enam mägede taga, seetõttu on just paras aeg küsida, mis saab siis, kui töötaja puhkuse ajal haigestub?
Kuna puhkuste ajakava on tõenäoliselt miski, mida ettevõtetes praegu koostatakse, jagab tööinspektsiooni nõustamisjurist Heli Ojavee näpunäiteid, mida puhkusi planeerides tähele panna. Puhkuste ajakava tuleb töötajatele teatavaks teha hiljemalt 31. märtsiks.
Eestis oleme harjunud, et ühe aasta inimene töötab ja teenib puhkust, mis tuleb siis ära kasutada jooksval aastal. Kui inimene puhkust jooksval aastal ära ei kasuta, hakkab puhkus aeguma, selgitab tööõiguse spetsialist.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.