Kui harrastuspüügiõiguse tasu kalameestele tõusis juba tänavu 1. juulist, siis järgmine aasta toob kaasa kalastuskaartide kallinemise.
- Nende kalameeste jaoks kerkis püügiõiguse tasu juba tänavu, aga uus aasta toob harrastuskalameestele mitmeid hinnatõuse. Foto: Andras Kralla
Tulevast aastast on nakkevõrguga püüdjatele tasu ühe kalastuskaardi eest 9 eurot, jõgedes lõhe ja meriforelli püüdjatel 10 eurot. Liivi, kuuritsa või kadiskaga püügi korral tuleb kalastuskaardi eest maksta 4 eurot. Harpuuniga püügi eest tuleb 4-eurone kalastuskaart soetada vaid juhul, kui püütakse Kuremaa järvel või Saadjärvel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Regionaalminister Piret Hartman allkirjastas määruse, millega muutuvad alates 1. juulist 2024 harrastuspüügiõiguse tasud. Muudatus puudutab neid kalastajaid, kes peavad ostma kalastamiseks harrastuspüügiõiguse.
Ahvenad ahmivad enne talve endal kõhud korralikult täis ja sestap teavad kalamehed, et just september on Peipsil kõige parem ahvenapüügi aeg. Eelmisel nädalavahetusel saime Peipsi ääres kokku kalamehe, ettevõtja ja Rakvere linnavolikogu aseesimehe Sivar Irvaliga. Ikka selleks, et ahvenaid püüda. Ja kalamehejuttu ajada.
Leppisime Rakvere abilinnapea Laur Kaljuveega juba suvel kokku, et käime kalal ja ajame kalamehejuttu. Aga küll olid käed-jalad tööd täis, küll mängis ilm vingerpussi.
Pääsematult kalapüügipisikuga nakatunud riigikogu liige Kaido Höövelson usub, et Eesti jõgedes ja järvedes on kalu küllaga. Lihtsalt tuleb olla mees ja kala kätte saada.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.