Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli värvikas isiksus on omaette fenomen ja tasub avastamist – just nagu maapõues asuv fosforiitki.
- Sirli tunneb suurt kirge nii elus kui eluta looduse vastu. Foto: Erakogu
Miss Pikajuukselisest sai keemiainsener, tüvirakkude ja bakterite fänn ja erainvestor ning viimaks geoloogiateenistuse direktor. Vahele mahub aga veel palju põnevat alates nummeratud kivide kollektsioonist tüvirakkudeni.
“Lähme kohe “sina” peale üle,” tegi Sirli ettepaneku, kui ta Arbavere uurimiskeskuses ahjust värsked saiakesed välja võttis. Loodusteadlasena ei ole peenutsemine tema rida. “Kui ma auto teenindusse viin, hoiavad poisid kahe käega pead kinni, sest mu autos leidub tööriistu, kummikuid, pori, hulganisti kive…aga see olen mina ja ma nii naudin seda!” hüüatas Sirli silmade põledes.
Kivid on talle alati südamelähedased olnud. Tallinna tüdruk veetis suved Kohila lähistel maakodus, kus ainsaks mängukaaslaseks oli koer. “Mina valvasin aiata majapidamises koera ja koer valvas mind,” sõnas Sirli justkui oleks tegu täiesti tavapärase asjaga. Tol ajal muidugi oligi. Kuna mõlemad olid turvaliselt hoitud, anti tandemile vabad käed ringi rännata ja varakult avastas Sirli enda jaoks põneva kivide maailma. “Mind paelus kõige enam mõte, mida need kivid enda eluea jooksul kõike näinud on, sest isegi lapsearuga mõistsin, et kivid ei ole eile tekkinud. Kivide kollektsioon, mida oli umbes kartulikorvitäis, oli mul isegi nummerdatud,” meenutas Sirli eelkooliaega.
Kivide otsingul käis Sirli pikk pats vastu maad ja oli pidevalt mullane. “Nagu koera saba, või vanutatud tuust,” otsis Sirli sobivat võrdlust. Aga patsist hiljem lähemalt, lähme tagasi kivide juurde. Aja jooksul kogu kasvas, sest kui keegi sõitis reisile, palus Sirli, et ärge tooge mulle kommi, tooge kive.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Me ei kavatse siin Naurut teha!
Eesti üks suurimaid probleeme on lõputu vastutöötamine eri algatustele, mis ometi tooksid riigile tulu, arendaksid tööstust, kasvataksid eksporti ja majandust, kirjutab geoloog Margus Raha vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Võttes arvesse arenguid fosfaattoorme väärindamise tehnoloogiate arendamises kogu maailmas, analüüsib Eesti Geoloogiateenistus oma 2023. aastal alanud teadus- ja arendusprojekti raames erinevaid meetodeid, et leida parim võimalik tehnoloogiline lahendus Eesti fosforiidi väärindamiseks.
Rakvere valla esindajad viibisid kolmapäeval Toolse fosforiidimaardla Aru-Lõuna karjääris, kui 22 meetri sügavuselt toodi maapinnale kolm tonni fosforiiti, mis plaanitakse saata välismaa tööstuslaboreisse testimisele.
Ärme vali lödipüksi rada!
Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.