Kohalikud omavalitsused vajavad suuremat rolli jäätmekäitluses
Euroopa riikide praktikaid kõrvutades ilmneb, et enamikus riikides on jäätmehooldus omavalitsuskeskne – kohalikel omavalitsustel on võtmeroll nii jäätmete kogumisel kui ka käitlemisel läbi oma ettevõtete.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Rait Pihelgase (vasakul) sõnul liigub Eesti õiges suunas jäätmereformiga, andes omavalitsustele rohkem õigusi jäätmekorralduses. Foto: Eurocities network
Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Rait Pihelgas sõnul liigub ka Eesti õiges suunas jäätmereformiga, andes omavalitsustele rohkem õigusi jäätmekorralduses. "Teiste Euroopa riikide kogemus kinnitab, et omavalitsustele suurema rolli andmine jäätmehoolduses on tõhus ja jätkusuutlik samm. See võimaldab paremini planeerida ja kontrollida jäätmekäitluse kvaliteeti ning saavutada seatud ringlussevõtu eesmärgid," selgitas Pihelgas pressiteate vahendusel.
Valitsuse väljakuulutatud jäätmereform tekitab praegustes suurtes prügivedajates ja -käitlejates nii toetavaid kui ka eitavaid reaktsioone, kuid ühes ollakse kindel: nii odav jäätmevedu ei tule, kui minister lubas.
Ministeerium pakub kahte alternatiivi pakendite maksustamiseks
Kohalikel omavalitsustel lasub hetkel olmejäätmete liigiti kogumise eesmärk, aga puudub ringlussevõtu eesmärk, tõid toidutootjad ja jäätmekäitlejaid hiljuti toimunud toiduainetööstuse aastakonverentsil välja olulise probleemi.
Kadrinas eemaldati senised avalikud jäätmete kogumispunktid ja paigaldati Pargi 26 ja Nooruse 8 kortermajade juurde süvamahutid, mis on mõeldud Kadrina Kommunaali hallatavate kortermajade elanikele.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.