Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: Berliini lühinägeliku poliitika hind meile kõigile

Sõda Ukrainas pole olnud põhjustajaks paljudele kriisiilmingutele, mida talle süüks pannakse, samas on ta kaheldamatult kiirendanud ja süvendanud majanduses protsesse, mis algasid enne Venemaa rünnakut. Ühtlasi on sõja tõttu toimunud arengud, mis halvendavad majanduse ja selle üksikute sektorite väljavaadet paiguti lausa globaalselt. Näidete järele pole vaja kaugele minna: energia – eriti gaasi –, samuti teravilja ja selle kaudu toiduaineturu ning kokkuvõttes inflatsioonilise globaalpalaviku puhul pole selles enam kellelgi kahtlust.

Tänaseks on gaasifutuuride hinnad liikunud rekordtasemel ja seda vaatamata suvisele traditsiooniliselt pigem madaltarbimise hooajale. Augustikuised hinnatasemed testivad 2250 dollari taset 1000 kuupmeetri eest, samal ajal kui Ameerikas on hinnatase 330 dollarit. Seega vahe on juba 6,5kordne.

Et asja mõistetavamaks teha, võtkem teine võrdlus, kus gaasi hind on taandatud naftabarreli hinnale. Ameerikas oleks see 44 dollarit ja Euroopas nüüd 300 dollarit. Aga veel hiljuti oli nende kahe gaasikeskuse hinnatase praktiliselt võrreldav. Kui nüüd rakendub Euroopa Komisjoni kokkuhoiukava ja realiseeruvad ka riikide sellest sõltumatud tarbimise vähenemised, siis jõuab Euroopa tervikuna tagasi 1996. aasta gaasitarbimise tasemele.

Milles häda põhjus? Süüdlaseks on paraku pikka aega Saksamaa eestvedamisel kasvatatud sõltuvusaste Vene gaasist ja tasakaalustamata energiapoliitika. Selline on Euroopa suurpealinnade, eelkõige aga Berliini lühinägeliku poliitika tegelik hind meile kõigile.