Anu Lill: lapsi saavad naised, nende turvatunnet tuleb tõsta
Kui naised tunneksid, et nad saavad meestest sõltumata alati ise hakkama, siis saaksid nad hea meelega rohkem lapsi, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Anu Lill.
Milleks hämada, et laste sünd on perede asi? Tegelikkuses on peres ikkagi ainult üks osapool, kes lõppude lõpuks vastavalt oma riski- ja turvatundele otsustab, kui palju lapsi tema pere ja lõpuks meie riik maksumaksjatena uusi ilmakodanikke juurde saab, sest ainult üks osapool on võimeline lapsi ilmale tooma. See on naine!
Eelmisel aastal sündis Rakvere haiglas 425 beebit. Ämmaemand Evelin Põldsaar on üks nendest, kes aitab uutel ilmakodanikel siia ilma tulla. Ta on oma elus teinud mitmeid pöördeid ja julgustab ka teisi muudatusi tegema.
Lastetuse põhjuseid võib olla mitmeid, nii naise- kui mehepoolseid või mõlemapoolseid samal ajal. Juhul, kui vaatamata regulaarsele suguelule ei ole paaril ühe aasta jooksul õnnestunud rasestuda, on tegemist viljatusega.
Rakvere linnavalitsus tegi kokkuvõtte eelmise aasta perekonnaseisutoimingutest. Kokkuvõte on rõõmustav - abielusid sõlmiti rohkem ja lahutati vähem kui tunamullu, lapsi sündis rohkem ja inimesi suri vähem võrreldes 2021. aastaga.
Ei, ma ei kirjuta laste toitumisest ja ülekaalust. Mind huvitab hoopis see, milline on lapse kaal Eesti sotsiaalpoliitika valemites, kirjutab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.