Sõiduõpetaja: mis on meie liikluspildil valesti
Liiklusõnnetuste arv kasvab, kuid selle murdmiseks ei piisa pelgalt trahvidest ja kontrollist, kirjutab sõiduõpetaja ja BTA Kindlustuse kahjukäsitleja Tõnis Adra.
Statistika toetab muret liikluskultuuri pärast. Mullu juhtus Eestis 1914 inimkannatanuga liiklusõnnetust – see on 190 võrra rohkem kui aasta varem. Neis hukkus 69 inimest (+10 võrreldes 2023. aastaga) ning vigastada sai 2156 inimest. Eriti kõnekas fakt: kogu aasta jooksul oli vaid 12 päeva, mil ei juhtunud ühtegi inimvigastatuga õnnetust.
Seotud lood
Jah, neljarajaline maantee on turvaline, kuid sellele jõudes ei maksa aju välja lülitada, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Grossi poe avamine Sõmerul ning A1000 Marketi avamine Tõrremäel on pannud inimesed tundma muret liikluskorralduse pärast kaupluste juures.
Stagneerunud liiklusarenguga riigis süüdistatakse järjest kurjemal toonil pahasid autojuhte, keda tulevat üha rohkem jälgida ja karistada. Ent millal – või kas üldse kunagi – hakatakse mõtlema, et ehk on hoopis senised liiklusohutuse asja ajajad, lähenemised või ressursid ammendunud, küsib Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pikaajalise karistusõiguse praktikuna joonistub väga sageli liiklusrikkumise põhjusena välja oskamatus oma käitumist juhtida. Teisi takistavad liiklejad tavaliselt ei tee seda meelega, kihutajad aga küll, kirjutab liiklusjurist Indrek Sirk.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele