Liiklusohutuse edendamine Eesti moodi – tammume paigal, häid ideid napib ja süüdistame "kihutajaid"

Stagneerunud liiklusarenguga riigis süüdistatakse järjest kurjemal toonil pahasid autojuhte, keda tulevat üha rohkem jälgida ja karistada. Ent millal – või kas üldse kunagi – hakatakse mõtlema, et ehk on hoopis senised liiklusohutuse asja ajajad, lähenemised või ressursid ammendunud, küsib Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.

"Kiirus tapab, joove ilma kiiruseta liiklussurmasid ei põhjusta," kirjutas transpordiameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe, põhjendades peagi alustatavat keskmise kiiruse metoodilist uuringut ning selle taga peituvat mõttepoega, et äkki võikski Eesti peamistel maanteedel keskmise kiiruse mõõtmist rakendada.

Sisuliselt ütleb Kirsimäe tolle tsitaadiga, et raske liiklusõnnetuse põhjustamiseks peab auto liikuma, mis on küll faktiline tõsiasi, ent johmaspäi jalakäija surnuks sõitmiseks piisab oluliselt väiksemast hoost kui näiteks asulates valdavalt lubatud 50 km/h. Sestap on niisugust sedastust liiklusohutuse strateegialoome juhi isikus pehmelt öeldes äärmiselt veider kuulda.

Kas joobes olles eriti aeglaselt autoga sõitmine on siis okei? Või on absoluutselt igasugune kiirus ka kainena halb, sest tapab? Nõdrameelsed järeldused mõlemad, kuid jutuksoleva tsitaadi üle mõtiskledes peaks emb-kumb neist justnagu tõele vastama.

Usutavasti väga paljud inimesed, mina nende hulgas, ei tolereeri igatahes ka parkivas autos tina panemist. Just seepärast, et ühel hetkel võib adekvaatsuse minetanud inimene masinale hääled sisse lüüa ja sõitma hakata. Ükskõik millise kiirusega.

60 on ohutu, 95 mitte?

Kõrge ametniku selgitustes oli kulme kerkima panevaid kohti veelgi.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.