Edgar Savisaar: lapsed on mul korralikult paika pandud

Endise peaministri Edgar Savisaare neljast lapsest ainult üks on jäänud elama ja töötama Eestisse. Kui sageli Savisaar laste ja lastelastega kohtub, mida arvab poliitikas toimunud põlvkonnavahetusest, kuidas sattus 26 aastat tagasi elama Hundisilmale ja kas ta mõtleb ka sügisel osaleda Lääne-Virumaal kohalikel valimistel – need on on mõned teemad, millest Savisaarega pikemas intervjuus vestlesime.

Hundisilmal linnud laulavad, suur ja uhke hundikoer laseb väravast tulla, kui peremees lubab. Edgar Savisaar pole üksinda, blond kaunis naine seisab mehe kõrval ja võõrustab külalisi.

Kuidas endisel peaministril läheb?

Savisaar pöördub äsja Kätliniks nimetanud naise poole ja lubab daamil vastata.

Kätlin: Ma arvan, et meil läheb hästi.

Daam läheb veidi kaugemale päikest püüdma, see on sel päeval tema ainuke vastus.

Kätlin, on teie abiline?

(paus) No jaa, Kätlin on minu juures.

Edgar Savisaar seilab mind läbi, ta vaatab otse silma sisse. Mitu korda. Ei ütle midagi. Varsti teeb ettepaneku.

"Olen pärit maleva põlvkonnast ja tol ajal rääkisid kõik omavahel sina. Eriti sellises vanuses nagu sina oled," ütleb Savisaar.

Edgar Savisaar oli minu vanuses juba peaminister olnud … mõned aastad. Eesti iseseisvuse taastamise ajal olin 14-aastane tüdrukutirts, Edgar Savisaar 41-aastane mees.

Luba on antud: sinale, aga ikka räägime teie. Savisaar on isalikult leebe ja õpetlik, et järgmisel hetkel salvata nii nagu ainult kaksikute tähtkujus inimene seda oskab. Meie sünnipäevadel on paaripäevane vahe.

Siiski. Edgar, lubage. Kuidas te ise ennast tunnete?

Kas ma saan öelda midagi muud, kui ütles Kätlin? Kui hästi läheb, peab ka tervis hea olema.

Tegelikult - jalg pole kasvama hakanud. Eestis on selline seadus, et iga viie aasta järel tuleb raporteerida sotsiaalkindlustusametile, kuidas seis on jalaga. Nad ootavad, et mul jalg hakkab kasvama, aga ei ole seni seda juhtunud.

Kuus aastat tagasi sattusite kopsupõletiku sümptomitega haiglasse, teil tekkis veremürgitus ja väikese kriimustuse kaudu kudedesse tunginud lihasööjabakteri tõrjumiseks tuli amputeerida jalg. Jäite ellu, aga igal juhul oli see löök. Olete enda sees rahu sõlminud?

Ma olen olnud kogu aeg rahulik. Ma leppisin sellega. Olukord on niisugune - nagu ta on.

Mis nõu annate inimestele, keda karmid saatuselöögid tabavad. Kuidas saatusehoope taluda?

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.