Kui tavaliselt on sulailmadega seotud talvekahjude tippaeg märtsis, siis sel aastal on ERGO kindlustus juba ainuüksi esimese pooleteise kuuga registreerinud üle 30 kahjujuhtumi kogukahjuga üle 100 000 euro, mille süüdlaseks on tihti olnud hooletu jää- või lumekoristus.
- Pildil olevat autot tabas kõrval asuva hoone plekk-katuselt alla libisenud lumi, mis lõhkus autol klaaskatuse, vigastas katuseplekki ning värvikahjustusi sai ka kapott ja tagaluuk. Õnnetuse tagajärjel ei saanud omanik enam autot kasutada, kuna luuk oli katki ja vesi tungis salongi, mistõttu pidi ta rentima asendusauto. Kahju suuruseks hinnati kokku üle 13 000 euro. Foto: Ergo
Igal talvel suureneb oluliselt ilmastikuoludest tingitud kahjude arv. Lisaks kindlustusele on oma maja ohutuse tagamisel oluline roll kanda ka igal majaomanikul endal – kõik kahjud, mis tekivad ebapiisava hoolduse tagajärjel, peavad kinnisvaraomanikud ise hüvitama. „Asjaolude kokkulangemisel ja sõltuvalt kahjutüübist võib see olla mõõdetav ka kuuekohalise summaga,“ rõhutas pressiteate vahendusel Ergo vastutuskindlustuse portfelli juht Aune Pärn.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aeg-ajalt jõuavad kindlustusandjateni kahjujuhtumid, mis panevad imestama ka kõige vilunumad kahjukäsitlejad. Toome teieni mõned näited kentsakatest olukordadest, kus kaskokindlustus autoomanikud ettenägematust kahjust päästis.
ERGO kindlustus registreerib iga päev keskmiselt seitse juhtumit, kus autoabi tõttab appi teele jäänud autojuhile.
Eile Põhjakeskuse eskalaatoril juhtunud õnnetus väikelapsega, mille tulemusena kaotas laps kaks sõrme, tekitab küsimuse, kas kaubanduskeskuse haldajale võib tekkida kahjuhüvitise nõue, kirjutab kahjuhüvitistele spetsialiseerinud Lextali vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.
Mitmetel Rakvere linna tänavatel on sügavad lumeroopad, mis viimaste päevade nulli ümber kõikuva õhutemperatuuri juures on ära jäätunud ning muutunud autolõhkujaks.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.