Allergiliste haiguste levimus on viimaste kümnendite jooksul pidevalt suurenenud – nende põhjusteks peetakse geneetilist eelsoodumust ja keskkonnategureid. Ida-Viru Keskhaigla allergoloog Jelena Svitškar selgitab, mis allergiat põhjustab ja kuidas seda raviga kontrolli all hoida.
Allergoloog Jelena Svitškar annab nõu, kuidas allergiaga toime tulla.
Foto: Ida-Viru Keskhaigla SA
Viimasel ajal ilmneb üha rohkem andmeid, et mikrobioomi (meie keha asustavate mikroorganismide kogum) muutused esimestel eluaastatel viivad immuunsüsteemi reguleerimise häireteni, nii et immuunsüsteem hakkab liiga tugevalt reageerima organismile ohututele valkudele.
Soojade suveilmade tulekuga käiakse apteegis sageli päikesekreemi ja sääsetõrjevahendi varusid täiendamas, unustades ära suvises koduapteegis samuti suureks abiks olevad tooted.
Hallitusseened ja nende toodetud mükotoksiinid satuvad organismi kas söömisel koos toiduga, õhu sissehingemisel või naha ja limaskestade kaudu. Loe, millised on kaasuvad terviseohud ja nende sümptomid ning kellele on hallitus ohtlik.
Korralikud hügieenireeglid aitavad ennetada mitmeid haiguseid, ent liigne desinfitseerimine võib omakorda tervist kahjustada. Millest tasakaalu leidmisel lähtuda, selgitab raamatus "Meie immuunsüsteem" epidemioloogia professor Hendrik Streeck.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.