Mustermaja saab valmis mõne kuuga

Näiteks kunstiakadeemia puitarhitektuuri kompetentsikeskus PAKK loodud Mustermaja on võimalik panna püsti mõne kuuga.

Puusepa sõnul on praegu käsil üleminek modulaarsetele ehitistele, mis võimaldavad keskkonnamõju vähendada. Selleks on loodud ka Mustermaja (moodulmaja) kontseptsioon, mille eelisteks on lisaks ehituskiirusele ka keskkonnasäästlikkus. Selle saab vajadusel lahti võtta ja mujal uuesti kokku panna – ringmajanduslik lähenemine.

Ta selgitas, et ajalooliselt on puit olnud domineeriv ehitusmaterjal, millele järgnes kivide ja betooni ajastu, kuid nüüd on fookus taas pöördumas tagasi puidule. Ehitussektor vajab keskkonnasõbralikke lahendusi, kuna see on üks suuremaid materjalitarbijaid ja keskkonnajalajälje tekitajaid.

„Kui vaatame praegu põhilisi Euroopas kasutatavaid ehitusmaterjale, siis väga suur osa on betoonil, suur osa on ka tellistel, mis meie regiooni erinevalt betoonist väga ei jõuagi. Aga puitu on siin meie juures rohkem, seda tuleks kindlasti rohkem kasutada ehitamisel ja puidu osakaal peaks kiirelt tõusma. Muidugi peab seda tegema ettevaatlikult, et me ei tekitaks liiga suurt survet metsadele. See peaks balansis olema ja ma usun, et praegu oleme jõudmas sinna faasi, kus see on võimalik,“ rääkis Puusepp Äripäeva raadio saates "Mets ja majandus".

Saates tehti juttu praegustest trendidest puitehituses ja ehitussektori keskkonnamõjust. Suuremat tähelepanu pöörati Puusepa juhtimisel kunstiakadeemias välja töötatud Mustermaja projektile.

Arhitekti rolli muutustest rääkides ütles Puusepp, et ehitusmaterjali valik peaks sõltuma optimaalsest kasutusalast, mitte pelgalt traditsioonidest. Ühtegi materjali ei tohiks ehituses välistada, aga kõiki materjale tuleb kasutada seal, kuhu need kõige paremini sobivad, sõnas ta.

Tulevikus võiks Puuseppa nägemuse kohaselt kasutada maapiirkondades eelistatult puidust tehasemajasid, mis vähendaksid ehitusaega ja suurendaksid ehituse paindlikkust.