Nädala kokkuvõte: riigijuhid peaksid peeglisse vaatama, et apteegiäri käest ära lasid
Ravimiturgu iseloomustava nahaalsuse puhul tasuks peeglisse vaadata ka endistel ja praegustel riigitegelastel, kes sellisel olukorral tekkida lasid.
Selle kiire parandamine võimaldaks aga parandada ka praegu võrdlemisi kehvapoolset tervisekassa seisu, rääkisid ajakirjanikud lõppeva nädala olulisi teemasid kommenteerivas saates “Äripäev eetris”.
Saate esimeses pooles võeti põhjalikult ette sel nädalal lugejates suurt huvi tekitanud uurimus ravimiturust, kus saladiilid ja tagantjärele boonused toovad mõnele üksikule suurfirmale suure kasumi, aga maksumaksjale ja patsiendile tähendavad lisakulu, mida vältida pole võimalik.
Selline olukord sai tekkida, sest aastakümnete jooksul lasti tekkida poolmonopoolne olukord apteegiturul, mida ei suudetud muuta ka apteegireformiga, märkis uurimuse üks autoritest Koit Brinkmann. Kristjan Pruul märkis, et kui kuulata endist sotsiaalministeeriumi asekantslerit Maris Jesset, siis tasuks otsa vaadata ka konkurentsiameti endisele juhtkonnale, kes oli olukorraga kursis, aga ei tegutsenud.
Laura Saks lisas, et asi on seda küünilisem ja eemaletõukavam, et tegemist on ravimituruga, mille kaupadest keegi loobuda ei saa.
Isegi OECD ütles, et eestlased kulutavad liiga palju ravimitele, ütles Kristjan Pruul ja lisas, et ka need kümned miljonid, mis praegu boonustena hulgimüüjate kätte jäävad, tuleks tagasi võita maksumaksjale ja patsiendile. Siis oleks ka tervisekassa oodatav miinus oluliselt väiksem, lisas ta.
Tervisekassa miinuse kõrval tundub ka lisaeelarveni jõudmiseks valitsuskoalitsioonis ühisosa puudu jäävat.
Paralleelset tegutsemist – eelarverevisjon, selle aasta kärped, väidetavad tulevased kärped, järgmised maksutõusud – on väga palju ja selgust ühiskonnas napilt.
Pigem võiks siis juba välja tulla selle riigikaitsemaksu selgitusega, sest on oluline vahe, kas see keeratakse otsa käibe- või tulumaksule, või võetakse kokku julgus näiteks kinnisvaramaksu lukkulöömiseks, kõlas saates.
Omajagu küsimusi tekitas ka minister Kristen Michali tutvustatud kliimareformi kava. Ühelt poolt tahaks ju mingeidki mõju näitavaid numbreid, investeeringuvajadusi ühes kõlavate loosungitega.
Teisalt tundub, et kogu reform on ehitatud üles trumpkaardile, kus imelühikese ajaga ehitatakse valmis hulk gaasielektrijaamu, mis juba kümne aasta pärast kas vanarauaks lähevad või jätkavad fossiilkütustel töötamist siis, kui Eesti võiks fossiilkütustest loobunud olla.
Või siis äkki-äkki leitakse imeväel ka piisavalt taastuvenergiana toodetud gaase. Ühe ebaleva kindlusega eesmärgi ehitamine teisele samasugusele ei anna aga kindlust, vaid hoopis suurendab untsumineku võimalust mitmekordselt, räägiti saates.
Äripäev eetris saates osalesid Laura Saks, Koit Brinkmann ning Kristjan Pruul. Lääne-Virumaa Uudiste tellijad saavad saadet kuulata siit:
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.