Apteekrid istuvad ravimiärimeeste süstla otsas. "Nad kaotavad ju töökoha, kui hakkavad rääkima"

Kirglikke vaidlusi ja riigi suunas ähvardusi põhjustanud apteegireformi algusest on möödunud üle kolme ja poole aasta, kuid mitte ühtegi uut proviisoriapteeki pole selle aja jooksul Eestis asutatud.

Kriitikute sõnul sõltub suurem osa apteekide juhatajatest-omanikest endiselt ravimite hulgimüüjatest ning põhjust seda uskuda andis ka täna avalikkuse ette jõudnud Äripäeva põhjalik uurimistöö.

„See on JOKK-olukord, paberi peal on kõik ilus ja korras. Jah, me saame aru, kelle kõrvad siit-sealt paistavad, aga praegu ei ole võimalik näidata paragrahvi, mille vastu eksitakse,“ tunnistas üks kõrge riigiametnik eravestluses.

Kolm ja pool aastat apteegireformi algusest hiljem tõdevadki nii sõltumatud apteekrid kui ka teemaga seotud ametnikud, et massiivse vastuseisu tõttu saime nuditud reformi. Apteegiturg oli juba toona suuresti kettide vahel jagatud ning reformi jäetud lõtkud pole olukorda sõltumatute proviisorite kasuks muutnud.

Apteegikettide frantsiisijuhid ütlevad vastu, et kõik apteegid Eestis tegutsevad vabalt ja sõltumatult, sest seaduse järgi peab apteegi omanikeringis olema üle 50protsendiline osalus proviisoril.

Kuna aga apteegi pidamisel on kõige olulisem asukoht ehk pind ning head pinnad on enamasti frantsiisiandjate käsutuses, siis sõltumatul apteekril polegi praktiliselt võimalik uut apteeki asutada ning turule siseneda.

Apteegireformi eesmärk

Reformi eesmärk oli anda apteegis tegelik võim proviisorile ehk läbi lõigata omandisuhted apteekide ning ravimite hulgimüüjate vahel. Et hulgimüüjad ei kontrolliks enam apteekide tegevust ning apteeker oleks ennekõike tervishoiutöötaja, mitte hulgimüüjale head kasumit toovate käsimüügiravimite ja tervisetoodete müügimees.

Seetõttu said juba aastatel 2014–2015 vastuvõetud seadusemuudatused pika üleminekuaja ning reform jõustus 2020. aasta aprilli algusest. Apteegi enamusomanikuks saab nüüd olla ainult apteekrilitsentsiga füüsiline isik, kellel on täielik mõjuvõim apteegis toimetamiseks. Kõik tollal nelja suure kaubamärgi – Apotheka, Südameapteegi, BENU ja Euroapteegi omanikfirmade apteegid liikusid proviisorite nimele.

Ehkki proviisorid peaksid olema täiesti vabad otsustama, siis tegelikkuses seoti nad erinevate lepingutega endiselt samade apteegikettidega, kelle ärimudel muutus frantsiisiandjaks.

Nende frantsiisiandjate selja taga on aga ravimite hulgimüüjate ärihuvid. Selliselt sõltuvaid apteeke on turul hinnanguliselt kaks kolmandikku kõigist apteekidest ning paljusid nende juhatajaid-omanikke peetakse lihtsalt apteegi operaatoriteks, keda vajadusel välja vahetatakse.

Praegu valitsevat olukorda näib hästi iseloomustavat ka see, et kui ravimituru suurtegija Magnumi omanik Margus Linnamäe käis vahetult enne apteegireformi jõustumist avalikult välja ähvarduse esitada riigile apteekide sundvõõrandamise eest kahjunõue, siis tegelikkuses ta seda ei teinud. Äripäev küsis Linnamäelt ka kommentaari, kuidas ta hindab apteegireformi tulemusi ning miks ta riigile kahjunõuet ei esitanud, kuid vastuseid ei saabunud.

Proviisorid saadeti justkui pakettreisile

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.