Väike-Maarja vald seisab raskete valikute ees
Sügisel valitav uus Väike-Maarja vallavolikogu peab otsustama, millise koolivõrguga edasi minna. Neljapäeval vastu võetud valla haridusvõrgu arengukava pakub välja neli võimalikku teed.
Mihkel Laan arengukava koostanud osaühingust Cumulus Consulting rääkis, et valla haridusvõrgu arengukava ei ütle, milline on üks ja õige lahendus, paid pakub välja neli võimalikku teed.
Väike-Maarja valla elanike arv on (praegustes piirides) viimase 15 aasta jooksul vähenenud umbes 1500 inimese võrra. Koolide mõistes jaguneb vald neljaks piirkonnaks, kusjuures kaks neist, Kiltsi ja Simuna piirkonnad, on vähem kui 800 elanikuga.
Laane sõnul tähendab see, et inimesi elab piirkonnas liiga vähe, et oleks võimalik pakkuda kvaliteetset ja jätkusuutlikku põhiharidust. Seda enam, et rahvastikuprognoos näiteb elanikkonna jätkuvat vähenemist.
Kui viimastel aastatel on aastane sündide arv Väike-Maarja vallas olnud suhteliselt stabiilselt 60 kandis, siis 2023 ja 2024 toimus järsk langus ning aastane sündide arv langes 40 juurde.
See aga omakorda tähendab, et viie aasta pärast on vallas kooli minemas kahe klassikomplekti jagu lapsi, millest praegu olemas oleva nelja kooli jaoks hästi ei piisa.
Mihkel Laan juhtis tähelepanu ka sellele, et tõhustatud tuge vajavaid lapsi on juba praegu ligi neli korda rohkem kui kuus aastat tagasi ja nende hulk suureneb pidevalt.
Samas on valla koolides-lasteaedades tööl vaid kolmandik ideaalis vaja olevatest tugispetsialistidest.
Probleem on ka see, et iga neljas õpetaja ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning eriti kehv on olukord kahes väiksemas ehk Kiltsi ja Simuna koolis, kus on kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid vastavalt 60 ja 56 protsenti.
Laan tõi võrdluseks välja ka õpilaskoha maksumuse valla koolides - kui Väike-Maarjas kulub ühe õpilaste kohta 117 eurot ja Rakkes 257 eurot, siis Kiltsis 407 ja Simunas koguni 457 eurot.
Nagu iga teine omavalitsus, nii saab ka Väike-Maarja vald õpetajate palgaraha riigilt, kuid sellest ei piisa ning aastas maksab vald lisaks ligi 150 000 eurot. Ja nagu öeldud - tugispetsialiste on kolm korda vajadusest vähem.
Haridusvõrgu arengukava pakub välja neli alternatiivi. Alternatiiv 0 tähendab praeguse olukorra säilitamist, mis ei ole aga jätkusuutlik ning kurnab valla rahakotti.
Hetkel kuum
Alternatiiv 1 säilitab neli kooli (ja neli lasteaeda), kuid Kiltsi ja Simuna koolid muudetakse algkoolideks. Küsimuse koht on, kas tegu oleks kolme-, nelja- või kuueklassilise algkooliga.
Alternatiiv 2 tähendaks Kiltsi kooli ja lasteaia sulgemist ja Simuna kooli muutmist algkooliks.
Kõige radikaalsem variante ehk alternatiiv 3 jätaks alles kaks kooli ehk Väike-Maarja ja Rakke ning lasteaiarühmad Väike-Maarjas, Rakkes ja Simunas.
EKRE esindaja Andero Põllu pakkus välja veel ühe alternatiivi, mille kohaselt oleks vallas neli kuueklassilist algkooli ning progümnaasium Väike-Maarjas, kuid selle lisamist arengukavasse volikogu ei kaalunud.
Mihkel Laan tõi välja, et ühe kooli sulgemine jätaks vabaks umbes 400 000 eurot riigilt saadavat õpetajate palgaraha, lisaks oleks kokkuhoid vallale umbes 200 000 eurot. Kahe kooli sulgemise puhul numbrid kahekordistuksid.
Ta märkis, et sügisel valitav uus volikogu peab otsuse langetama, sest neljas kohas põhikooli pidamine ei ole tulevikus vallale lihtsalt jõukohane.
Gümnaasiumi kaotamine vallale Laane sõnul erilist kokkuhoidu ei annaks ning vähemalt järgmise kümne aasta jooksul peaks prognooside kohaselt õpilaste arv gümnaasiumiastmes suhteliselt stabiilne püsima.
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla sedastas, et arengukava on väga hea analüütiline dokument, mis võimaldab otsuseid teha. Otsuseni tuleks aga tema sõnul jõuda juba järgmisel aastal.
Haridusvõrgu arengukava koostamine maksis 14 000 eurot, millest 10 000 eurot saadi toetusena riigilt.
Lääne-Virumaa Uudised lõpetab 30. juunil tegevuse eraldi uudisveebina. Meie ajakirjanik Andres Pulver jätkab Äripäeva Lääne-Virumaa korrespondendina. Äripäevas ilmuvaid Lääne-Virumaad puudutavaid artikleid saad mugavalt lasta saata enda postkasti funktsiooni “Minu Äripäev” abil, kui valid seal märksõnaks “Lääne-Virumaa”. Selle võimaluse kasutamiseks ei pea olema Äripäeva tellija.
Seotud lood
13.mai õhtul toimub Väike-Maarja seltsimajas avalik arutelu, kus tutvustatakse valla haridusvõrgu analüüsi ja asutakse üheskoos mõtlema, kas tulevikus on tarvis midagi muuta.
Kolmapäeva õhtul tutvustati Viru-Nigula rahvamajas valla haridusvõrgu analüüsi, mis on tulevikus abiks valla haridusvõrgu osas otsuste langetamisel.
Uuest õppeaastast hakkavad Veltsi kooli lapsed ning Lasila kooli 7.-9.klassi õpilased tarkust taga nõudma Sõmeru koolis (või mõnes muus koolis). Mis etapis koolide ümberkorraldamine on, rääkis Rakvere valla haridus- ja noorsootöönõunik Monica Jaanimets.
Tapa vallavolikogu kitsuke istungisaal oli laupäeval väga ülerahvastatud, sest kohalik haridusreform on tekitanud väga palju pingeid.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele