Üksteist väikekooli pidi uksed sulgema
Koolivõrgu ümberkorraldused on teema, mis paljusid inimesi erutab ja sõna võtma paneb. Mõnes omavalitsuses on need (praeguseks) tehtud, mõnel pool on arutelud käimas.
95 aastat tagasi määras riik, kus ja millistel tingimustel kool olla saab. Ja kui riik jäi jokutama, võttis riigi käepikenduseks olev maavalitsus ohjad oma kätte.
Kui tänapäeval otsitakse õpetajaid tikutulega taga, siis 1930. aasta sügiseks oli neid jalaga segada.
Ajaleht Virulane kirjutas 28. juubil 1930 oma esikülje peauudises: „Haridus-sotsiaalminister on välja töötanud uue algkoolide seaduse eelnõu, mis on õige radikaalne ja toob põhjapanevaid muudatusi meis senises koolipoliitikas.
Ühtlasi võimaldab uus seadus mõnesuguseid kokkuhoidusid koolide arvel. See seadus taheti juba eelolevaks koolihooajaks maksma panna. Praegu on aga riigikogu tööga koormatud ja üldine arvamine niisugune, et uus algkoolide seadus enne 1. juulit läbi ei lähe. Peale 1. juulit pole aga enam võimalust — seaduslist alust — õpetajad vallandada.
Seda arvesse võttes on Viru maavalitsuse haridusosakond ise kokku seadnud kava eelolevaks kooli õpeaastaks. See kava teostab 6-aastase algkooli üle maa ja sisaldab ühtlasi kõiki koondamisi ja kokkutõmbamist, mis vähegi võimalik läbi viia oli.
Kava on juba maavalitsuse poolt kinnitatud ja haridusnõukogu poolt heaks kiidetud. Enne kinnitamist saadeti kava tutvunemiseks vallavalitsustele. Enamalt jaolt on haridusosakonna ettepanekutega päri oldud. Oli ka vastuvaidlusi. Kus võimalik tuli haridusosakond valdade soovidele vastu. Kõiki soove pole muidugi võimalik rahuldada.
Selle kava järele suletakse koolihooajaks üle Virumaa 11 algkooli täiesti ja rida klassikomplekte. Kokku tuleb sulgemisele 45 klassi. Suletud algkoolid on järgmised: ittlfito ta. Auküla ja Liiguste Aaspere vallas; Pada algkool Avanduse v.p Kehala ja Voore algk. Küti v., Moora algk. Paasvere v., Kantküla, Kuivajõe ja Mõdriku algk. Rägavere v., Lemmaku algk. Tudulinna ja Vao algkool Vao vallas.
Vastavalt suletud klassikomplektidele vallandatakse ka õpetajaid. 6-klassilise algkooli läbi viimiseks avati küll 7 uut klassikomplekti, kuid nende peale tulevad õpetajad ikkagi valida. 6-aastase koolisunduse läbiviimine ilma uute õpetajate juure võtmata viidi läbi sellel teel, et paigutati kohati vanemaid klasse ühte ruumi ühe õpetaja alla või jäeti alumisi klasse ära.
Selle all kannatab vast veidi koolitöö intensiivsus, kuid 6-klassilise üldhariduse tulu peetakse siiski suuremaks. Enamas jaos valdades oligi seni 5—6 aastane algkool juba läbi viidud.
Lõpuks jätab koondamine ikkagi 38 õpetajat kohata. See teeb välja 10% kogu Virumaa õpetajate üldarvust.
Peale koondamisel vallandatute on veel lahti registreeritud 18 õpetajat, keda möödunud õpeaastal haridusosakond määras kohtadele, kus vallad ise valimisega toime ei saanud. Omal palvel on vabastatud 4 õpetajat, kutseta 2 ja kohustetäitjaid 2 õpetajat. Vallandatud õpetajate üldarv tõuseb sellega 71 peale. Kui veel juure arvata kevadel seminari lõpetanud 30 noort õpetajat, tõuseb töötute rahvavalgustajate pere suurus 101 peal. Vabu kohti on Virumaal seni teada ainult 33.
Hetkel kuum
Sellega pole 68 õpetajal koha saamiseks Virumaal mingisuguseid väljavaakeid. Aga paremaid väljavaateid pole ka teistes maakondades. Tartumaal jäeb samuti 30 õpetajat kohata, Harjumaal 21 õpetajat jne. Üle kogu riigi registreeritakse lahti 250 õpetajat. Selle arvule juure lisades 150 seminaride lõpetajat, saame 400-liikmelise tööta õpetajate pere.
Vabu kohti jäeb meile üle riigi umbes 200. Mis aga ülejäänud 200 rahvavalgustajat peale hakkavad, on küsimus, mille peale keegi ei oska vastata.
Õpetajate vallandamine oligi haridusosakonnale palju raskem küsimus, kui koolivõrgu koondamine ja 6-aastase algkooli läbi viimine. Paljud lahti registreeritud õpetajad on oma kohtadel teeninud kauemat aega ja heade tagajärgedega. Nendelt teenistuse võtmine tundub haridusosakonnale endalegi ülekohtune.
Aga midagi pole parata. Meie seadused ei näe ette hoolitsemist õpetajate eest, kes enne pensioni väljateenimist mitte enda süü läbi kohalt vallandatakse. Vallandamise juures on püütud silmas pidada küll teatud motiive. Kõige pealt registreeriti lahti kutseta õpetajad, siis need, kelle koolitöö tagajärjed nõrgemad või kellel majandusline seisukord enam-vähem kindlustatud.
Otsustati haridus-sotsiaalministrile soovi avaldada, ei vabade kohtadele antaks eesõigus koondamisel vallandatud õpetajaile või jätta haridusosakonnale võimalus neid õpetajaid ise kohtadele määrata.
Üldse näib kooliõpetajate seisukord olevat praegu kriitiline. Uusi jõude tuleb rohkem peale kui vaja. Haridusnõukogus on kaalumisel olnud — kas mitte ei tuleks avaldada soovi, et kui mees ja naine on mõlemad õpetajad, teine neist vallandatakse. Selle küsimuse lahendab küll arvatavaski valmiv õpetajate teenistusseadus.“
Antagu vaid praegu paarsada töötut õpetajat – küll neile kiiresti töökohad leitaks.
Lääne-Virumaa Uudised lõpetab 30. juunil tegevuse eraldi uudisveebina. Meie ajakirjanik Andres Pulver jätkab Äripäeva Lääne-Virumaa korrespondendina. Äripäevas ilmuvaid Lääne-Virumaad puudutavaid artikleid saad mugavalt lasta saata enda postkasti funktsiooni “Minu Äripäev” abil, kui valid seal märksõnaks “Lääne-Virumaa”. Selle võimaluse kasutamiseks ei pea olema Äripäeva tellija.
Seotud lood
Koolivõrgu ümberkorraldamine oli tõsiselt päevakorral ka 95 aastat tagasi, siis olid põhjused selleks aga sootuks teistsugused.
Kui praegu käivad Kadrinas jätkuvad vaidlused selle üle, kas ehitada uus koolimaja, nagu soovib võimul olev valimisliit Tegu Seob, või renoveerida olemasolevad hooned, nagu tahaks opositsioon, siis 95 aastat tagasi tekitas palju küsimusi ja lahkhelisid kooli asukoht.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele