Kuigi Artiston Grupi põllumajandusfirmad lõpetasid eelmise aasta kasumis ning ka käesolev aasta on alanud hästi, siis mahukaid investeeringuid omanikud praegu teha ei plaani.

- Artiston Grupi omanik Margo Klaasmägi sõnul tehakse sel aastal investeerimistegevuses vaheaasta, et rasva koguda.
- Foto: Ain Liiva/Virol
Eelmise aasta lõpus otsustasime, et suuri investeeringuid sellel aastal ei tee. Mõne traktori ja seadme ostame, maad ka ostame, aga suuri ehitisi meil sel aastal plaanis ei ole, rääkis Artiston Grupi omanik
Margo Klaasmägi Äripäeva raadiole. Teeme sellise rasva kogumise aasta vahele, lisas ta.
Äri laiendamise ideedest Klaasmägil puudust ei ole, nende teostamist piirab finantsvõimekus. „Olen koos oma äripartneriga maa usku. Me väga palju teenitud raha investeerime maasse ehk ostame põllu- ja metsamaad,“ ütles ta.
Artiston Gruppi kuuluv
Muuga PM kasutas eelmisel aastal tootmiseks 1898 hektarit maad. Sellest 928 hektarit on firma enda omanduses. Juurde osteti mullu põllumaad 143 001 euro eest. Muuga PM tütarfirma
Laekvere PM kasutuses oli 2461 hektarit maad, millest 1046 hektarit kuulus firmale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üks suurem investeerimisplaan on uue farmi ehitamine. „Kui piimatootmine püsib tõusutrendis ja nõudlus kasvab, siis on mõistlik ka ehitada uus ja suurem farmikompleks,“ rääkis Klaasmägi ning lisas, et pärast jaanipäeva sõidab Ameerikasse sealse piimatootmisega tutvuma ja ideid koguma.
Klaasmägi hinnangul võiks uue piimafarmi ehitamine alata 2028 või 2029. „Järgmisel aastal planeerime investeerida masinaparki, sest teraviljakombain on vaja välja vahetada ja mõned teised masinad ja seadmed veel. Need on piisavalt suured investeeringud, et pole mõistlik planeerida veel uue kompleksi ehitust kõrvale,“ ütles ta.
Eelmisel aastal Artiston Grupi põllumajandusfirmade kasumlikkus paranes. „Loodan, et sellel aastal need numbrid paranevad veelgi,“ märkis Klaasmägi, kuid lisas, et tulemuste kiitmisega tuleb ettevaatlik olla. ”Juba vanarahvas ütles, et ilma ja naist kiida alles õhtul,“ märkis ta
Muuga PM äritulemused
Muuga PM teenis eelmisel aastal puhaskasumit 30 276 eurot, aasta varem jäädi 324 980 euroga kahjumisse. Ettevõtte käive langes võrreldes 2023. aastaga 2,3% ning oli 4,4 miljonit eurot.
Laekvere PMi eelmise aasta müügitulu langes 13,2% 4,4 miljonile eurole, ettevõte teenis 35 341 eurot kasumit. 2023. aastal jäi Laekvere PM 408 433 euroga kahjumisse.
Täistööajale taandatuna oli Muuga PMis keskmine töötajate arv mullu 31, aasta varem 35. Töötajate keskmine kuubrutotasu kasvas firmas eelmisel aastal 23,6% ja oli 1673 eurot.
Laekvere PM töötajate arv oli eelmisel aastal 38, aasta varem 40. Nende keskmine kuubrutotasu oli mullu 1312 eurot, aasta varem 1272 eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Laekvere PMi väikeomanikud on Muuga PMi kõrval Kersti Altpre (7,69%) ja Eha Liivak (7,69%).
Laekvere PM äritulemused
Käesolev aasta tõotab tulla parem
Klaasmägi rääkis, et piimatootmine on varasematel aastatel olnud kasumlik, kuid taimekasvatusega on Eestis väga keeruline plussi jõuda. „Tänavune hooaeg on alanud hoopis teistmoodi kui eelnevad kaks,“ märkis ta.
Kui varasematel aastatel olid Klaasmägi ja Raul Vahteri ettevõtted kimpus põuaga, siis tänavu ollakse hädas sademete suure hulgaga. „Kurtmiseks ei ole aga suurt põhjust, olukord on kontrolli all ja tundub, et suured sajud on selleks korraks jälle möödas ning ilm tõotab oluliselt soojemaks minna. Eeldused taimede heaks kasvuks on olemas ja võrreldes näiteks Kagu-Eestiga, kus kartulivaod olidki päris vee all, on meil õnneks läinud paremini,“ rääkis ta.
Klaasmägi sõnul on piimatootmine sel aastal lootustandev ning aasta on alanud väga positiivselt, mis viitab, et sel aastal võib piimatootmises tulla rekordaasta. „Loodan, et suurt langust aasta teine pool ei too,“ märkis ta.
Eesti suurima piimafarmi Estonia hiljutine müük Infortarile on Klaasmägi sõnul märk, et põllumajandussektor on Eestis jätkusuutlik ning selles nähakse perspektiivi. „Põllumehed omavahel pidevalt lohutavad, et põllumajandus ei saa ära kaduda, sest inimesed tahavad kolm korda päevas süüa,“ lausus ta.
Kuigi ka Artiston Grupp püüab tegevust laiendada ja haaret suurendada, siis Estonia ost oleks Klaasmägile ja Vahterile olnud Klaasmägi hinnangul liiga suur suutäis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kahjuks trend on selline, et väiksemad tegijad järjest ja järjest tõmbavad otsi koomale ja põllumajanduslik tootmine on muutunud mahu äriks. Ongi kaks varianti, kas teed seda pereärina ehk teed suurema osa tööst oma jõududega ära või pead päris suureks kasvama, et konkurentsis püsida,“ rääkis Klaasmägi.
Tema sõnul on põllumajanduses investeerimisvajadus väga suur, sest seadmed ja tehnika ei taha enam sugugi kesta kaua. Kui traktori liising läbi saab, siis on see traktor ka omadega läbi. Masina- ja tehnikapargi uuendamine on väga kulukas ettevõtmine ja ettevõttel peab olema suuri massiive, mida harida. Peame efektiivsust kogu aeg taga ajama ja igat senti lugema, ütles Klaasmägi.
Äripäeva raadios eetris olnud vestlust Margo Klaasmägiga saab kuulata siit:
Aasta põllumees: sel aastal kogume rasva, järgmisel aastal investeerime
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saage tuttavaks - Margo Klaasmägi
Kuidas metsanduses alustanud Margo Klaasmägi sai aasta põllumehe tiitli, on pikk ja põnev lugu, mille jooksul ehitas mees koos kamraadidega üles mitu ettevõtet, mis on koondatud nime alla Artiston Grupp OÜ.
Roela kandis on liikvel kaks noort karu, kes saavad vähemalt osaliselt kõhu täis neile matkarajale viidud toidust.
11. juunil toimus Lääne-Virumaal põllupäev Põld 5.0, kus tutvustati tänapäevaseid põllumajandustehnoloogiaid. Ürituse võõrustajaks oli „Aasta põllumees 2024“ Margo Klaasmägi.
10. juunil toimus Viimsi Artiumis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) üldkoosolek, kus valiti ametisse koja uus nõukogu. Kui seni kuulus nõukogusse neli Lääne-Virumaa esindajat, siis uues nõukogus on neid koguni kuus.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.