Vanad trikid leiavad alati kergeusklikke
Mais olevat Eesti inimestelt välja petetud 1,7 miljonit eurot. Kui tänapäeval tegeldakse küberpettustega, siis aastaid tagasi oli tegu märksa proosalisemate sulitempudega.
Kergeusklikke leidus ka siis ning neid, kes omal naha üle kõrvade lasksid tõmmata, oli omajagu. Tavaliselt liikusid sulid laatadel, kuid neid võis kohata ka muul ajal ning muudes kohtades.
Ajaleht Virulane kirjutas 1930. aasta 21. juunil kaks päeva varem Rakvere südalinnas petiste ohvriks langenud Aaspere valla talumehest:
„Neljapäeva ennelõunal kella 11 paiku pani Ühispanga majas asuva „Virulase“ trükikoja juhataja tähele, et keegi vana talutaat õige rahutult ja murelikult maja eeskojas liigub. Taat vaatas sisse kord trükikoja uksest, kord tegi lahti „Virulase“ toimetuse ukse ja piilus sinna. Seisis lõpuks õige nukra näoga üles panka viival trepil.
Trükikoja juhataja hakkas mehelt pärima, et mis tal õige kadunud on. Taat seletab, et keegi võõras noormees laenanud temalt raha ja läinud seda Ühispangast oma isa käest tagasi tooma, aga nüüd ei ole teda kusagil.
Ja siis hargnes pettuselugu. vana trikk, millega kelmid lihtsaid inimesi sisse veavad, aga ikkagi nähtavasti veel kergeusklikke leiab. Taat on pärit Aaspere vallast, 67 a. vana, nimi Gustav Veivaldt. Temale tuli Tallinna uulitsal vastu keegi tundmata noormees ja pakkus saapaid müüa. Kuna Veivaldt saapaid osta ei tahtnud, ajas noormees temaga niisama juttu.
Siis tuli mõlema juure teine tundmata noormees ja hakkas mingisugusel soomekõlalisel keelel pakkuma müüa kahte tükki kirjut riiet. Riiet ei soovinud Veivaldt ka oska.
Siis hakkasid nooredmehed omavahel kauplema — esimene noormees, kes Veivaldtile saapaid pakkus, leppiski lõpuks kaubaga kokku. Lubas „soomlasele“ ühe riidetüki eest 2000 senti ja teise eest 1200 senti — öeldes ise et see olevat mingi väljamaa siid.
Kui aga raha maksmine tuli, seletas siidi ostja, et temal seda praegu ei ole. Raha olevat isa käes, kes viibib praegu Laial uulitsal asuvas Rakvere Ühispangas. Äga vast on Veivaldt nii lahke ja laenab nooremehele 3200 senti, nii et ta riidekaupmehele välja maksta saaks.. Siis võivad nad Veivaldtiga koos Ühispangast nooremehe isa käest raha tooma minna. Et asi kindlam oleks, annab tema ostetud „väljamaa siidi“ tükid Veivaldtile niikauaks pandiks. Hiljem tulevad muidugi kõvad liigud jne.
Veivaldt otsiski rahakoti välja ja andis nooremehele 3200 senti. Noormees andis raha omakorda riidemüüjale. See lõi raha tasku, andis „siidi“ Veivaldti kätte ja kadus. Veivaldt tuli laenajaga koos kuni Ühispanga majani.
Siin käskis noormees silmapilgu oodata — tema läheb kohe üles panka ja toob isa käest raha. Kaduski pangamaja uksest sisse. Veivaldt ootas üle poole tunni — rahatoojat ei ilmunud. Astus lõpuks pangamaja ettekotta. Siit viivad uksed K.-ü. „Virulase“ trükikotta, „Virulase“ toimetusse, trepp üles Ühispanka ja ohvitseride kasiinosse.
Vilumata talutaat ei osanud kusagile poole pöörata. Trükikoja juhataja kutsus mehe lõpuks toimetusse sisse. Siin selgus, et mees on lihtsalt osavate kelmide kätte langenud. Riie on harilik kirju sits ja väärt 3—4 krooni.
Hetkel kuum
Rahalaenaja ei läinudki muidugi üles panka. Oli nähtavasti tuttav tagauksega, mis läheb välja panga hoovile kasiinosse viiva trepi kaudu. Sealt pääsis ta välja Posti uulitsale, kus ta kaastööline — „soomlane“ — ootas. Mindi muidugi saaki jagama.
Toimetusest saadeti petetud talutaat kriminaalpolitseisse, kus asja kohta kohe juurdlust alustati. See pettusetrikk on õige vana ja on seda Rakvereski varem mitmesugustes variantides ette tulnud. Ajakirjanduski on maamehi korduvalt hoiatanud — mitte usaldada niisuguseid hõlma alt uulitsal äri tegijaid võhivõõraid mehi. Aga nähtavasti leidub meil ikka veel küllalt kergeusklikke, keda vanade konksudega saab sisse vedada.“
Tegelikult ei ole taolised „hõlma alt“ müüjad praegugi kadunud ja aeg-ajalt võib kohata valdavalt tõmmunahalisi tegelasi, kes riideid või hoopis köögiriistu müügiks pakuvad. Taolist petuskeemi, nagu Veivaldtiga tehti, nad küll reeglina ei harrasta, kuid müüvad lihtsalt rämpsu.
Lääne-Virumaa Uudised lõpetab 30. juunil tegevuse eraldi uudisveebina. Meie ajakirjanik Andres Pulver jätkab Äripäeva Lääne-Virumaa korrespondendina. Äripäevas ilmuvaid Lääne-Virumaad puudutavaid artikleid saad mugavalt lasta saata enda postkasti funktsiooni “Minu Äripäev” abil, kui valid seal märksõnaks “Lääne-Virumaa”. Selle võimaluse kasutamiseks ei pea olema Äripäeva tellija.
Seotud lood
Märtsis on ikka tugevad tuuled puhunud ning märtsituiskudest ja märtsitormidest on kõik kuulnud. Tänavu ehk jäävad need küll olemata, kuid 95 aastat tagasi käis Rakverest päris tõsine marutuul üle.
Vähemalt korra aastas, aga tegelikult isegi tihedamini käib uudistest läbi, kuidas ühe või teise Eesti omavalitsuse ametnik on käe valla või linna rahakotti pistnud. Ajalugu näitab, et taolised asjad juhtusid ka aastakümnete eest.
Igasuguseid süütegusid on tulnud meie kohtunikel läbi aegade arutada. Aga see „kuritegu“, millest kirjutas ajaleht Virulane 90 aastat tagasi ehk 14. novembril 1933, annab küll vist enamikule neist pikalt silmad ette.
Rakveres on läbi aegade igasuguseid koloriitseid tegelasi elanud. Omal ajal oli aktiivne linna arestikambri külastaja August Tilgo, seda enamasti suhteliselt süütute tegude eest.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele