Kelmid kasutasid lugupeetud linnakodanikku kattevarjuna
Märtsis on ikka tugevad tuuled puhunud ning märtsituiskudest ja märtsitormidest on kõik kuulnud. Tänavu ehk jäävad need küll olemata, kuid 95 aastat tagasi käis Rakverest päris tõsine marutuul üle.
Rakvere pangajuht ja linnavolikogu liige Gustav Palgi.
Foto: SA Virumaa Muuseumid
Ajaleht Virulane andis 1930. aasta 22. märtsil teada, et ööl vastu 21. märtsi tõusis pärast sula ootamatult tugev torm. „Lõuna-lääne tuul paisus Rakveres hommikuks nii valjuks, et ähvardas uulitsal liikujaid jalust maha paisata. Linnas on hulk plankusid ümber paisatud, Vallimäe ümbruses on mitmel majal aknad sisse surutud ja aedades puid maha murtud.
Kui 80-100 aastat tagasi teadsid Rakveres kõik ajakirjanikku ja aktiivset avaliku elu tegelast Arved Palgit, siis vähemalt sama hästi teati ka tema soliidset isa Gustavit.
Tänapäeval satub inimene pangakontorisse harva, ometi teevad pangad tuhandeid tehinguid päevas. Omal ajal oli aga just pangasaal ainuke koht pangaga suhtlemiseks.
Kõige karmimad tormid on üle Eestimaa tuisanud ikka augustis ning siiamaani jääb kõige tugevamaks Eestit laastanud tormiks see, mis pühkis meist üle 6. augustil 1967.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.