Tänapäeval satub inimene pangakontorisse harva, ometi teevad pangad tuhandeid tehinguid päevas. Omal ajal oli aga just pangasaal ainuke koht pangaga suhtlemiseks.
Nii nägi Virulase arvates välja Rakvere Ühispanga pangasaal 1933. aasta alguses. Foto: Kuvatõmmis
Väga põhjaliku, toreda ja lõpus isegi naljakalt poeetiliseks kippuva ülevaate sellest, kuidas pank 90 aastat tagasi toimis, saab 10. jaanuaril 1933 ajalehes Virulane ilmunud loost „Pilk Rakvere Ühispanga leti taha“.
„Rakvere Ühispanga leti ees seisatab talumees sassis habemega, läki-läki kaenlas. „Tahaksin saada paarsada tuhat laenu, näe majapidamises tuleb puudu,“ seletab vanamees.
„Palju varem võlgu olemas?“ küsib ametnik. Selgub, et ka varasemaid laene on mõnesaja tuhande sendi ümber.
„Kuidas tahate aga oma võlgadest tulevikus jagu saada,“ kõnetab ametnik edasi, „kui teie võlad tõusevad juba üle poole miljoni sendi. Talu ei too ometi niipalju sisse. Ei saa enam laenu anda, sest teie poolt esitatud kindlustused ei küüni enam soovitud laenuni.“